Kaubanduskoda on vastu ühekorra plasttoodete maksu kehtestamisele
Eesti peab hiljemalt 3. juuliks üle võtma ühekordse plasti direktiivi, mis näeb ette mitmeid meetmeid ühekorra plasttoodete tarbimise vähendamiseks. Kaubanduskoja hinnangul tuleb eesmärgi saavutamiseks suurendada nii tarbijate kui ka ettevõtjate teadlikkust, kuid samas oleme vastu ühekorra plasttoodete maksu kehtestamisele.
Ühekordse plasti direktiiv sisaldab nõudeid, mida Eesti peab kindlasti pakendiseadusesse ja jäätmeseadusesse sisse viima. Samas leidub direktiivis ka punkte, kus iga liikmesriik saab ise otsustada, kuidas täita direktiivist tulenevat nõuet. Näiteks saab Eesti otsustada, milliste meetmete abil vähendada ühekorra plasttoodete tarbimist. Keskkonnaministeerium on koostanud seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse, kus on välja pakutud erinevaid võimalusi direktiivist tuleneva eesmärgi täitmiseks.
Plasttoodete tarbimise vähendamiseks ei ole vaja ilmtingimata seadust muuta
Kaubanduskoda nõustub, et eesmärgi saavutamiseks tuleb tõsta nii tarbijate kui ka ettevõtjate teadlikkust. Toetame ka ettepanekut, et riik võiks toetada plaste asendavate lahenduste väljatöötamist. Jätkuvalt võiks müüjal olla õigus teha hinnasoodustust, kui tarbija ostab kuuma joogi oma topsiga. Samas ei ole mõistlik sellist nõuet kirjutada sisse seadusesse. Lisaks võiks kaupluse nõusolekul endiselt lubada tarbijal kasutada oma kaasavõetud pakendit toidu ostmiseks. Samas toiduohutuse tagamiseks ei tohi tarbijale anda seda õigust igas olukorras.
Uue maksu kehtestamine ei ole mõistlik
Tarbimise vähendamise meetmetest on kaubanduskoda vastu ühekorra plasttoodete maksu kehtestamisele. Hetkel ei ole ka teada, millisel kujul see maks täpsemalt rakenduks. Samas uue maksu kehtestamine suurendaks nii ettevõtjate kui ka riigiasutuste halduskoormust. Ei saa välistada, et maksu laekumisega kaasnev tulu oleks väiksem kui saadav tulu. Lisaks on küsitav, kas ja kui efektiivselt suudaks riik selle maksu kogumise üle järelevalvet teha, teades, et näiteks pakendite valdkonnas ei ole riiklik järelevalve juba aastaid väga efektiivne olnud.
Kaubanduskoda ei pea tarbimise vähendamise meetmetest mõistlikuks ka teatud toodete turule laskmise keelu kehtestamist. Esiteks ei pruugi turul olla alternatiivseid materjale või tooteid, et asendada teatud ühekordseid plasttooteid. Lisaks riivab see meede ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust, sest plastoodete tarbimise vähendamist on võimalik saavutada ka isikuid vähem koormaval viisil.
Andsime keskkonnaministeeriumile teada, et kaubanduskoda ei pea realistlikuks, et juba selle aasta juulist jõustuks nõue, et turule lastav plasttoode peab sisaldama teatud koguse ringlusse võetud plasti. Enne selle meetme jõustamist tuleb teha põhjalik analüüs, kas ja millistel juhtudel saab seda põhimõtet üldse rakendada. Kindlasti tuleb jälgida, et sellise meetme rakendamisel oleks tagatud toiduohutuse nõuete täitmine. Kaubanduskoja hinnangul võiks tähelepanu pöörata hoopis sellele, et pakendi disain võimaldaks lihtsat taas- või korduskasutust.
Ettevõtjad peavad osalema avaliku ruumi prügi kulude katmises
Direktiiv näeb ette, et Eesti peab viima seadusesse põhimõtte, mille kohaselt peavad mitme tootegrupi (toidupakendite, pakkide ja pakkematerjalide, joogipakendite, joogitopside, filtriga tubakatoodete, niisutatud pühkepaberi, õhupallide, õhukeste kilekottide) turule toojad osalema maha visatud prügi kulude katmises. Kaubanduskoda tegi keskkonnaministeeriumile ettepaneku luua laiapõhjaline komisjon, mis määrab kindlaks, kui suure osa moodustavad avaliku ruumi prügist eelnevalt nimetatud tooted ning kui suured kulud kaasnevad sellise prügi käitlemisega.
Lisaks peab Eesti direktiivist tulenevalt tagama, et avalikkesse prügikastidesse äravisatud toidupakendite, pakkide ja pakkematerjalide, joogipakendite, joogitopside ja õhukeste plastkandekottide kogumise, edasise veo ja käitlemisega seotud kulud kannavad ettevõtjad. Kaubanduskoja hinnangul on sellised kulud juba täna kaetud pakendiettevõtjate poolt läbi TKO-dele makstava teenustasu ning täiendav regulatsioon ei ole vajalik.
Tegime ettepaneku lükata muudatuste jõustumise aega edasi
Keskkonnaministeerium koostab ilmselt lähinädalatel seaduseelnõu, kus on täpsemalt kirjas, milliste meetmete abil plaanib Eesti vähendada ühekorra plasttoodete tarbimist. Direktiivi kohaselt peavad vastavad seadusemuudatused jõustuma hiljemalt 3. juulil 2021.
Kaubanduskoda tegi ministeeriumile ettepaneku võtta direktiiv üle hilinemisega. Üheks muudatuste jõustumise edasilükkamise põhjuseks on asjaolu, et Euroopa Komisjon on juba rohkem kui pool aastat hilinenud väga oluliste suuniste väljaandmisega. Võttes arvesse ka Eesti õigusloomeprotsessi, siis ei pea kaubanduskoda võimalikuks ilma liigselt kiirustamata, et Riigikogu võtaks vastava eelnõu vastu selle aasta juunis.