Kaubanduskoja 2023. aasta viimase kvartali olulisemate tegevuste ülevaade

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda avaldas 2023. aasta neljandas kvartalis kirjalikult arvamust 58 eelnõu või muu poliitikakujundamise dokumendi kohta. Lisaks kirjalikele pöördumistele toimus ka iganädalasi suhtlusi erinevate ametiasutuste ja valitsusega. 

Neljandas kvartalis seisime selle eest, et uute õigusaktide või nende muudatuste tõttu ei väheneks ettevõtete konkurentsivõime. Näiteks olime kriitilised automaksu osas ning palusime riigikogul mitte vastu võtta kiirustades tehtud riigilõivude ja keskkonnatasude suurendamist puudutavaid eelnõusid. Lisaks pöördusime oktoobris koos 33 ettevõtlusorganisatsiooniga valitsuse poole ettepanekuga loobuda uute maksude kehtestamisest või praeguste maksude tõstmisest, mida ei ole seadustesse veel sisse kirjutatud. Mait Palts rõhutas ka riigikogule tehtud ettekandes, et tänane olukord maksutõusudega suurendab oluliselt ebakindlust ühiskonnas tervikuna ja halvendab otseselt majandus- ja ettevõtluskeskkonda ning konkurentsivõimet. Peame positiivseks, et aasta lõpus tuli rahandusminister välja samade seisukohtadega. 

Jätkuvalt seisime ka selle eest, et uued õigusaktid ei paneks ettevõtetele ebamõistlikke kohustusi ja ei vähendaks ettevõtlusvabadust. Näiteks olime vastu Euroopa Komisjoni plaanile, et edaspidi on ettevõte kohustatud nõudma oma lepingupartnerilt viivist ja 50 euro ulatuses võla sissenõudmiskulusid, kui tema lepingupartner jääb näiteks 10-eurose arve maksmisega hiljaks ühe päeva. Samuti tegime ettepaneku jätkata graafikuga töötajate puhul aastakümnete vältel väljakujunenud praktikat, et iganädalane katkematu puhkeaeg peab olema vähemalt 36 tundi. 

Neljandas kvartalis oli ka mitmeid töövõite. Näiteks jõudis koja ettepanekul seadusesse muudatus, et tööandjal on võimalus maksta ka haigestunud rasedale töötajale sotsiaalmaksuvabalt haigushüvitist. Lisaks muutusid mitmed pakendite valdkonnaga seotud muudatused tänu koja ettepanekutele ettevõtjasõbralikumaks. 

Novembris tähistasime kaubanduskoja 98. aastapäeva. Hea meel on teada anda, et ettevõtluskeskkonna arengusse läbi koja liikmelisuse on panustamas üle 3600 liikmesettevõtte. 

IV kvartali olulisemad teemad:  

Nõudsime valitsuselt tegevusi, mis ei halvendaks Eesti ettevõtete konkurentsivõimet 
Oktoobris pöördusime koos 33 ettevõtlusorganisatsiooniga valitsuse poole, et majanduslanguses ei võetaks vastu Eesti ettevõtete konkurentsivõimet halvendavaid otsuseid. Näiteks tõime saadetud kirjas välja, et praeguses olukorras ei ole mõistlik kehtestada uusi makse või tõsta olemasolevaid maksumäärasid, mida ei ole õigusaktidesse sisse kirjutatud. Mõistame riigi soovi liikuda riigieelarve tasakaalu poole, kuid see eesmärk ei tohi olla ülimuslik. Samuti tõime välja, et Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise kõrval peab riigi prioriteet olema ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime parandamine või vähemalt selle säilitamine. 2023. aasta lõpus tuli rahandusminister välja avaldusega, et praeguses majanduslanguse olukorras ei ole mõistlik kehtestada uusi makse. 
Loe täismahus ettevõtlusorganisatsioonide pöördumist. 

Iganädalase puhkeaja regulatsiooni tuleks muuta Euroopa Kohtu otsuse tõttu 
Koda tegi novembri lõpus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku muuta töölepingu seaduses sätestatud iganädalase puhkeaja regulatsiooni sõnastust selliselt, et graafikuga töötaja igapäevane järjestikune puhkeaeg koos iganädalase järjestikuse puhkeajaga peab olema vähemalt 36 tundi ja teistel töötajatel vähemalt 48 tundi. Ettepanek on tingitud hiljutisest Euroopa Kohtu lahendist, mille kohaselt leidis kohus, et iganädalasele puhkeajale tuleb lisada ka igapäevane puhkeaeg. See tähendab, et uue tõlgenduse kohaselt tuleb Eestis graafikuga töötajale anda kord nädalas katkematut puhkeaega varasema 36 tunni asemel 47 tundi ning muude töötajate osas varasema 48 tunni asemel vähemalt 59 tundi. Seega pikeneb töölepinguseaduse muudatuseta katkematu puhkeaeg igapäevase puhkeaja ehk 11 tunni võrra ning paljud tööandjad peavad olemasolevad töögraafikud ringi tegema. Koja ettepanekut ei võetud arvesse ning tööinspektsioon on kinnitanud, et töögraafikud peavad olema uue tõlgendusega kooskõlas alates 2024. aasta algusest. 
Tutvu lähemalt koja ettepanekuga. 

Kaubanduskoda ei toeta praegusel kujul automaksu 
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kirjutas Rahandusministeeriumile, et ei toeta praeguses majanduslanguse olukorras ühegi uue maksu, sh automaksu kehtestamist. Esitasime ka mitmeid ettepanekuid eelnõu muutmiseks, kui ministeerium soovib automaksu ikkagi kehtestada. Näiteks tegime ettepaneku jätta eelnõust välja punkt, mis sätestab sõiduki vanusest sõltuva aastamaksu ja registreerimistasu eraisikute puhul, sest selline erisus ei ole kooskõlas saastaja maksab põhimõttega. Lisaks tegime ettepaneku muuta eelnõud selliselt, et automaksu tuleks tasuda üksnes nende Eesti liiklusregistrisse kantud sõidukite pealt, mis on aktiivses kasutuses ja millel on kehtiv liikluskindlustus ning maksustamisperiood oleks seotud liikluskindlustuse kehtivusega.  
Loe koja pöördumist.  

Kaubanduskoda on skeptiline hilinenud maksete määruse ettepaneku osas 
Koda ei toeta Euroopa Komisjoni määruse ettepanekut, mis näeb ette maksimaalselt 30-päevase arve maksetähtaja, kehtestab kohustuse nõuda iga hilinemise puhul viivist ja 50 euro ulatuses võla sissenõudmiskulusid ning paneb liikmesriikidele kohustuse teostada järelevalvet arvete õigeaegse maksmise üle. Euroopa Komisjon ei peaks sekkuma nii detailselt ettevõtete vahelistesse suhetesse ning ettepaneku näol on tegemist ülereguleerimisega. 
Tutvu pöördumisega täismahus.  

Kaubanduskoda leiab, et kliimaseaduse väljatöötamiskavatsus on liiga üldine 
Kliimaministeerium tuli septembris välja kliimaseaduse väljatöötamiskavatsusega, et seada majandussektorite põhised kliimaeesmärgid, elluviijad, rahalised vahendid ja kaasnevad kohustused. Koja hinnangul oli väljatöötamiskavatsus liiga üldine ja lai ning sealt puudusid viited täpsematele tegevustele ning nendest tingitud mõjudele. Näiteks ei olnud väljatöötamiskavatsus piisavalt konkreetne, et pakkuda ettevõtetele õigusselgust, õiguskindlust ja investeerimiskindlust. Kliimaseaduse koostamine jätkub 2024. aastal. 
Tutvu koja pöördumisega. 

Töövõit: tööandjal on võimalus maksta ka haigestunud rasedale töötajale sotsiaalmaksuvabalt haigushüvitist 
2023. aasta 1. detsembril jõustus sotsiaalmaksuseaduses koja ettepanek, mille kohaselt on tööandjal võimalik soovi korral maksta sotsiaalmaksuvabalt haigushüvitist ka rasedale töötajale. Varasemalt oli see võimalik üksnes töötaja osas, kes ei ole rase. 
Loe lähemalt. 

Kaubanduskoda toetab riigi plaani kaotada paberil ostukviitungite väljastamise kohustus 
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avalikustas oktoobris tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse, millega soovib kauplejalt kaotada kohustuse väljastada tarbijale vaikimisi ostukviitungeid ja annab kauplejale võimaluse lõpetada tarbijale posti teel igakuise dubleeriva paberarve saatmise. Koda toetab plaanitavaid muudatusi. 
Loe pöördumist.  

Kaubanduskoda tegi ettepaneku vähendada teekasutustasu vähem saastavamate veoautode osas 
Toetasime põhimõtet, et teekasutustasu tuleb tõsta rohkem saastavasse EURO-heitgaasiklassi kuuluvate veoautode osas, et motiveerida senisest rohkem maanteetranspordi valdkonnas tegutsevaid ettevõtjaid investeerima vähem saastavatesse veoautodesse. Samas saatsime koos Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooniga Riigikogule ettepaneku vähendada liiklusseaduse eelnõus sätestatud teekasutustasu määrasid nende veoautode osas, mille heitgaasiklass on EURO VI või vähem saastavam. Riigikogu ei võtnud meie ettepanekut arvesse ning uued teekasutustasud jõustusid 2024. aasta 1. jaanuaril. 
Tutvu pöördumisega täismahus.  

Sisserände piirarvu jaotamine valdkondade lõikes ei lahenda tegelikku probleemi 
Siseministeerium tegi ettepaneku kehtestada 2024. aasta sisserände piirarvuks 1303, mis omakorda jaguneb erinevate valdkondade vahel. Koda soovib, et sisserände piirarv jääks vabalt jaotamiseks. Kuna välismaalaste nõudlus ning Eesti ettevõtjate vajadus sisserände piirarvu alla minevate elamislubade järele on oluliselt suurem kui sisserände piirarv, siis piirarvu jaotamisega ei ole võimalik lahendada tegelikku probleemi, vaid sellega kaasneb täiendav kunstlik piirang. Ministeerium võttis vähemalt osaliselt koja ettepanekut arvesse, sest 2024. aastal on sisserände kvoodist veidi üle tuhande elamisloa vabalt jaotamiseks. 
Tutvu täismahus koja seisukohaga. 

2 töövõitu seoses pakendite aruandlusega 
Kliimaministeerium tegi koja ettepanekul mitmeid muudatusi pakendiregistri põhimääruse muutmise eelnõus, mille tulemusena on plaanitavad muudatused ettevõtjasõbralikumad. Näiteks võttis ministeerium arvesse koja ettepanekut mitte kehtestada pakendiettevõtjatele tagasiulatuvalt kohustust esitada pakendiregistrile andmeid ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside kohta. Kliimaministeerium arvestas ka koja ettepanekuga, et arvestust toidupakendite ja joogitopside üle ei tule pidada tüki alusel, vaid kaalupõhiselt. 
Loe täismahus pöördumist. 

Probleemsete äriühingute asutamise piiramise tingimused peavad olema seaduses konkreetselt kirjas 
Justiitsministeerium avalikustas novembris äriregistri seaduse muutmise ideed, mille kohaselt soovitakse piirata potentsiaalselt probleemsete äriühingute asutamist. Idee kohaselt lisanduks seadusesse piirang, et korduvate rikkumiste korral (eeskätt majandusaasta aruande esitamata jätmine, aga ka teised võimalikud probleemid nagu kontakteerumisraskus, juhatuseta ühingute arv, registripidaja algatatud kustutamiste arv vms) ei ole võimalik uut äriühingut asutada. Koda toetab algatust vaid juhul, kui seaduses on konkreetsed tingimused ja olukorrad kirja pandud, millal ettevõttele piiranguid kohaldatakse ning muudatused ei piira ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust. 
Loe täismahus pöördumist. 

Kaubanduskoda on plaanitava jäätmereformi osas kriitiline 
Koda andis kliimaministeeriumile saadetud vastuses teada, et ei toeta pakendite turule laskmise tasu kehtestamist ega müügipakendile kogumise või ringlussevõtu sihtmäära kehtestamist. Samuti esitasime mitmeid küsimusi ja ettepanekuid seoses ministeeriumi ideega minna üle pakendijäätmete tekkekohalt kogumisele. Oleme jäätmereformi osas kriitilised, sest see toob ettevõtetele kaasa täiendavad kulud kümnete miljonite eurode ulatuses, kuid puudub selgus, kas ja kuidas aitavad plaanitavad muudatused kaasa keskkonnaeesmärkide täitmisele. 
Tutvu täismahus pöördumisega.  

Kaubanduskoda palus loobuda keskkonnatasude tõstmisest 2024. aastal 
Riigikogu menetluses oli eelnõu, milles sisaldus ettepanek kehtestada uued saastetasumäärad saasteainete väljutamisel välisõhku, veekogusse, põhjavette ja pinnasesse ning ohtlike jäätmete ja põlevkivijäätmete kõrvaldamisel. Koda nägi eelnõus mitmeid olulisi probleeme. Näiteks keskkonnatasude tõus ei olnud seotud tekkiva keskkonnamõju tõendatud suurusega, puudus mõjuanalüüs, eelnõu oli tehtud kiirustades ning keskkonnatasud oli paika pandud üksnes 2027. aastani, mis ei anna ettevõtetele piisavat investeerimiskindlust. Tegime ettepaneku loobuda keskkonnatasude tõstmisest 2024. aastal ning koostöös mõjutatud ettevõtetega töötada 2024. aastal välja põhjendatud ning pikaajaline keskkonnatasude süsteem, kuid riigikogu ei arvestanud selle ettepanekuga. 
Loe lähemalt koja seisukohta. 

Riigilõivumäära neljakordne tõstmine ei ole põhjendatud 
Olime vastu eelnõuga tõsta kiirkorras keskkonnakaitselubade, merendusvaldkonnaga ja maismaatranspordiga seotud riigilõive, samuti raudteeseaduse, ehitusseadustiku, kutsekvalifikatsiooni tunnustamise ja elektroonilise side seaduse alusel tehtavate toimingute eest võetavaid riigilõive. Andsime riigikogu rahanduskomisjonile teada, et riigilõivude tõstmine ilma põhjendusteta ja kiirkorras ei ole mõistlik. Näiteks sisaldus eelnõus punkt tõsta keskkonnakaitselubade riigilõive neli korda, kuid selle kohta puudusid sisulised põhjendused. Riigikogu ei võtnud meie kriitikat kuulda. 
Vaata lähemalt koja ettepanekut. 

Toetame 1- ja 2-sendiste euromüntide ümardamisreegleid 
Koda toetab rahandusministeeriumi plaani, mille kohaselt tekib kaupmeestel kohustus ümardada ostukorvi maksumus lähima viie sendini, kui ostja maksab sularahas. See tähendab, et muudatuse jõustumisel ei peaks kaupleja andma ostjale tagasi 1- ja 2-sendiseid. Muudatus võimaldab vähendada kauplejate koormust ja kulusid seoses 1- 2-sendistega. 
Loe lähemalt. 

Kaubanduskoda esitas mitmeid ettepanekuid plaanitava mikrokvalifikatsiooniõppe regulatsiooni kohta 
Haridus- ja teadusministeerium tuli oktoobris välja täiskasvanute koolituse seaduse muutmise eelnõuga, mis muu hulgas lisab seadusesse mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimisega seotud nõuded ning täpsustab täiskasvanute koolitajatele ja täienduskoolitusasutustele kehtivaid nõudeid. Koda toetab mitmeid plaanitavaid muudatusi, kuid esitasime eelnõu muutmiseks ka üheksa ettepanekut. Näiteks tegime ettepaneku täpsustada kvaliteedihindamise reegleid ning vähendada õppekavarühma kvaliteedihindamise riigilõivu.  
Loe koja seisukohtasid.  

Koja töövõit: Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetust saab kasutada ka välisturu müügi- ja turundustegevuse jaoks 
Oktoobris jõustus Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse meede, milles sisaldus muu hulgas koja ettepanek muuta toetatavate tegevuste sõnastust selliselt, et neid on võimalik rakendada ka välisturu jaoks. 
Loe lähemalt.  

Kaubanduskoda ei pidanud põhjendatuks tõsta toidu- ja veterinaarjärelevalve tasu kuni 85 % võrra 
Regionaal- ja põllumajandusministeerium tuli detsembris välja ettepanekuga tõsta uuest aastast toidu- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määrasid vastavalt 40 ja 85 protsendi võrra. Koja hinnangul ei ole tasu tõstmine nii suures ulatuses põhjendatud, sest näiteks palgakasv on olnud aasta jooksul Eestis ca 10 protsenti ning inflatsioon vaid 4 protsenti. Ministeerium otsustas ettevõtete kriitika tõttu tõsta uuest aastast toidu- ja veterinaarjärelevalve tasu 25 protsenti ehk esialgu plaanitust oluliselt väiksemas mahus. 
Tutvu täismahus pöördumisega.  

Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded peaksid sisaldama piirkoguseid ja kitsendusi ettevõtetele 
Siseministeerium koostas aasta lõpus põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuete määruse eelnõu, millega muutuvad oluliselt seni kehtinud ladustamise reeglid. Koda leidis, et ettevõtetele on vaja luua ladustamisnõuete osas mõistlikud piirkogused ja kitsendused, et piirangud erinevate valdkonna ettevõtetele ei oleks ebarealistlikult keerulised. 
Loe pöördumist täismahus.  

Kui sul tekib küsimusi eelpool toodud teemade kohta, siis võta ühendust koja juristidega e-posti aadressil juristid@koda.ee.