Kaubanduskoja töövõit säästab ettevõtjatele miljoneid eurosid

Kaubanduskoda koostöös mitme erialaliiduga oli tugevalt vastu jäätmeseaduse eelnõule, mis oleks suurendanud ettevõtjate kulusid kümnete miljonite eurode võrra aastas. Rohkem kui 100-leheküljeline eelnõu, mille kohta esitati ligi 200 muudatusettepaneku oleks tekitanud ettevõtjatele suurt segadust.

Keskkonnaministeeriumil oli soov liita pakendiseaduse ja jäätmeseadus üheks seaduseks. Koda andis korduvalt teada, et sellise muudatuse järele puudub praktiline vajadus. Esitasime eelnõu kohta rohkem kui 30 lehekülge kommentaare ja märkuseid. Lisaks kohtusime sel teemal korduvalt Riigikogu liikmetega, keskkonnaministriga ning keskkonnaministeeriumi ametnikega.

 Seadusesse sooviti lisada nõue, et tootja peab andma teavet selle kohta, kui palju energiat ja materjale kulus toote valmistamiseks. Seega oleks tootja pidanud välja arvutama, kui palju energiat kulus näiteks ühe kurgi, raamatu või jalgratta tootmiseks. Lisaks sooviti märgatavalt laiendada pakendiettevõtjate vastutust seoses pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamisega. Näiteks kingade maaletooja oleks pidanud kokku koguma kingakarbid ja kasutatud kingad, need taaskasutama ning kandma sellega seonduvad kulud.

Lisaks soovis keskkonnaministeerium seadusesse lisada pakendijäätmete kohtkogumise ideed, mille kohaselt tuleks iga maja ja korteriühistu juurde panna pakendikonteiner ning konteineri tühjendamisega seonduvad kulud peaksid kandma ettevõtjad. Selle muudatuse elluviimisel oleksid ettevõtjate kulud suurenenud rohkem kui kümne miljoni euro võrra aastas.

Tänaseks on see eelnõu tänu kaubanduskoja ning heade partnerite survele laualt maha võetud. Vastava otsuse tegi riigikogu keskkonnakomisjon 29. jaanuaril.

Koda on välja pakkunud omalt poolt mitmeid ideid ja lahendusi kuidas saaksime lahendada jäätmeseadus esinevaid probleeme ning oleme konstruktiivsed uute eelnõude suhtes, et tagada suurem jäätmete taaskasutus ning puhas Eesti.