Kaugtöö regulatsioon peaks olema paindlikum
Sotsiaalministeerium koostas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise eelnõu, millega soovitakse muuta kaugtöö korral töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine tööandjatele ja töötajatele arusaadavamaks. Koda toetab igati eelnõu eesmärki näha seaduses ette kaugtöö erisused. Samas tegime ministeeriumile mitmeid ettepanekuid eelnõu muutmiseks, et kaugtöö erisused oleksid paindlikumad ja ei tooks kaasa ülereguleerimist.
Eelnõu toob eraldi sättena välja tööandja kohustused kaugtöö korral. Kaubanduskoda peab mitmeid tööandja kohustusi igati mõistlikuks. Näiteks toetasime põhimõtet, et tööandja peab töötajat juhendama kaugtöö töökeskkonnaga seotud ohtudest ja nende tervisemõjudest ning tervisekahjustuse vältimise abinõudest. Lisaks toetasime nõuet, et tööandja peab tagama kaugtööd tegevale töötajale tööülesannete täitmiseks sobilikud töövahendid ning tööandja peab korraldama töötaja tervisekontrolli.
Vältida tuleb ülereguleerimist
Samas paneb eelnõu tööandjale ka mitmeid ebamõistlikke kohustusi seoses kaugtööga. Kaubanduskoja liikmete seas läbi viidud küsitlus näitas, et ettevõtjad ei toeta näiteks põhimõtet, et tööandja peab kujundama ja sisustama kaugtöö töökoha, välja arvatud juhul, kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud teisiti. Esiteks tekitab segadust, et mida mõeldakse täpsemalt kaugtöö töökoha sisustamise all. Kas selle hulka kuulub näiteks laud ja tool või ka kardinad, kööginurk ja pesemisruum? Lisaks võib muudatusega kaasneda ettevõtjale täiendav halduskoormus, kulu ja maksukoormus. Eelnõus sisalduv töökoha sisustamise kohustus on mõistlik kindlasti juhtudel, kus töötaja teeb tööd üksnes kaugtööna. Samas kui tööandja on loonud oma ruumides töötajale sobivad töötingimused, kuid töötaja eelistab teha tööd osaliselt kaugtööna, siis ei peaks seadusest tulenema miinimumnõuet, et tööandja peab sisustama ühe töötaja jaoks kaks töökohta. Sellises olukorras suudavad pooled ise mõistliku kokkuleppe sõlmida.
Eelnõu paneb tööandjale ka kohustuse hinnata kaugtööga kaasnevaid riske töötaja tervisele, kajastada riskide hindamise tulemused töökeskkonna riskianalüüsis ning rakendada abinõusid töötaja terviseriskide vältimiseks ja vähendamiseks.
Kaubanduskoda on saanud ettevõtjatelt tagasisidet, et selle kohuse täitmine võib osutuda praktikas problemaatiliseks. Esiteks on tööandjal väga keeruline hinnata kaugtöö tegemise kohaga seonduvaid riske. Kui töötaja teeb kaugtööd kodus, siis tekib küsimus, kas ja mis ulatuses on töötaja valmis tööandjale oma kaugtöö tegemise kohta ehk elukohta näitama riskide hindamiseks. Samuti ettevõtjate hinnangul ei pruugi paljud töötajad olla sellega nõus. Kui tööandja ja töötaja ei ole kaugtöö kohas täpselt kokku leppinud ning töötaja teeb ühel päeval tööd kodus, teisel päeval suvilas, kolmandal päeval restoranis, neljandal päeval ühistranspordis jne, siis on tööandjal veelgi keerulisem teha riskianalüüsi ja võtta kasutusele abinõusid töötaja terviseriskide vähendamiseks, sest kaugtöö tegemise koht võib iga päev muutuda ja seega võib tööandjal tekkida vajadus iga päev riskianalüüsi täiendada. Lisaks võib tekkida olukord, kus tööandja peab tegema iga töötaja kohta eraldi riskianalüüsi, kui kõik töötajad teevad kaugtööd ja erinevates kohtades.
Koja hinnangul suurendab eelnõus väljapakutud lahendus ebamõistlikult ettevõtjate halduskoormust, kuid ei pruugi tagada kvaliteetset riskide kaardistamist ja seda tööandjatega mitteseotud põhjustel. Seetõttu võiks kehtida lahendus, et kui töötaja ei suuda kaugtöö kohas tagada ohutut töökeskkonda, lähtudes tööandjalt saadud juhistest, siis ei ole töötajal lubatud kaugtööd teha. Sellisel juhul peab tööandja tagama töötajale võimaluse töötada tööandja asukohas ehk tegemist ei oleks kaugtööga.
Kaugtööga seotud muudatused tuleb jõustada võimalikult kiiresti
Eelnõu kohaselt jõustuvad kaugtööga seotud muudatused alles 2023. aasta alguses. Kaubanduskoda tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku jõustada kaugtööga seotud muudatused esimesel võimalusel. Kuna ettevõtjad on muudatusi pikalt oodanud ning töötajad, tööandjad ega järelevalveasutused ei vaja pikka tähtaega muudatustega kohanemiseks, siis ei ole mõtet muudatuste jõustamisega oodata.