Kehtiv seadus takistab haruapteekide ümberkujundamist üldapteekideks
Kehtiva ravimiseaduse kohaselt võivad üldapteekide all olevad haruapteegid tegutseda kuni 9. juunini 2019, kui haruapteegid paiknevad 4000 või enama elanikuga linnas. Et mitte sulgeda haruapteeki, peaksid üldapteekidest omanikud haruapteegid muutma ümber üldapteekideks. Kehtiva seaduse kohaselt, aga ei ole see võimalik, sest üldapteegi tegevusloa taotleja ei tohi olla ravimite hulgimüüja. Seetõttu tegi koda ettepaneku viia haruapteekide ümberkujundamise üleminekuperiood vastavusse proviisoriomaniku nõude tähtajaga.
Seadusandja tahe oli võimaldada haruapteekide viieaastase üleminekuperioodi jooksul nende ümberkujundamine üldapteekideks tegemata sealjuures vahet proviisoritest apteekide omanikel ja mitteproviisoritest omanikel. Kuid täiendavate ravimiseaduste muudatustega, näiteks nõudega, et omanikuks peab olema proviisor, võeti üldapteekide haruapteekidel võimalus kujundada haruapteegid ümber üldapteekideks. Sellest tulenevalt tegi koda ettepaneku muuta ravimiseadust nii, et haruapteegina võib tegutseda kuni 2020. aasta 1. aprillini. Ehk sama kaua, kuni hakkavad kehtima proviisoriomaniku jms nõuded.
Samuti tegi koda täiendava ettepaneku, et haruapteegi ümberkujundamisel üldapteegiks ei kohaldata proviisoromaniku või ravimite hulgimüüjate nõudeid kuni 2020. aasta 1. aprillini ehk üldapteekidest haruapteekidel oleks ka reaalne võimalus end ümber kujundada.
Hetkel kehtiva ravimiseaduse mõju
Kuigi omandipiirangutele mittevastavad apteekide omanikud võivad tegutseda turul ka peale 09.06.2019, on neil siiski alates sellest tähtpäevast keelatud hoida tegevuses oma 4000 või enama elanikuga linnas või vallasiseses linnas asuvaid haruapteeke. Selliseid haruapteeke, mille omanikud ei vasta ravimiseaduses sätestatud proviisoromaniku nõudele ning mida ei ole alates 20. märtsist 2015. aastast võimalik ümber kujundada üldapteekideks on Eestis kokku üle 70, moodustades umbes 14% kõigist Eesti apteekidest, mis tuleks 09.06.2019. aastal sulgeda.
Lisaks sellele, et seadusandja soov ja eesmärk oli lubada üleminekuperioodil haruapteekide ümberkujundamist üldapteekideks, väldib ümberkujundamise võimalus võimalikke kahjunõudeid riigi vastu. Kui haruapteeke ei saa üleminekuperioodil viia kooskõlla üldapteegi nõuetega, luuakse olukord, kus turuosalistel ei ole võimalik haruapteeke proviisoritele võõrandada ehk saada haruapteegi eest õiglast hüvitist. Seega ei ole võimalik haruapteeki eraldiseisvana proviisorile võõrandada, vaid seda saab teha ainult koos üldapteegiga ehk vähemalt 2 apteeki korraga. Kui leiduks proviisor, kes sooviks hakata ettevõtjaks ning omandada apteeki (sh omaks piisavaid rahalisi vahendeid), siis on üsna tõenäoline, et osta soovitakse ja suudetakse üks apteek korraga, aga mitte kaks või enam.
Loe kaubanduskoja arvamust siit: