Kemikaalistrateegia pöörab tähelepanu rohelisemale tulevikule
Keemiatööstus on Euroopa Liidus suuruselt neljas tööstusharu, kuhu kuulub ca 30 000 ettevõtet, millest 95% on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) ning, mis annab otseselt tööd ligikaudu 1,2 miljonile ja kaudselt 3,6 miljonile inimesele. Samuti 2018. aasta andmete kohaselt oli Euroopa maailma arvestuses suuruselt teine kemikaalitootja, kemikaalide ülemaailmne müügikäive oli 3347 miljardit eurot ja Euroopa osa sellest 16,9%.
Euroopa Liidus reguleerib kemikaale ja nendega seonduvat ca 40 õigusakti. Näiteks REACH-määrus, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist ning CLP-määrus, mis käsitleb ohtlike ainete klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist. Lisaks veel erinevad õigusaktid, mis käsitlevad mänguasjade, kosmeetikatoodete, biotsiidide, taimekaitsevahendite ja toidu ohutust, töökohal esinevaid kantserogeene ning keskkonnakaitset. Paraku näitavad erinevad uuringud ja andmed kemikaalide kasvavat ebasoovitavat ja ohtlikku mõju keskkonnale ja inimeste tervisele.
Suures koguses ohtlikke kemikaale lekib keskkonda pidevalt mitmetest allikatest, sh puhastatud või puhastamata olme- ja tööstusreovee ärajuhtimisest, prügilatest, jäätmete põletamisest ja tootmis-protsessidest. Need levivad nii õhu, pinnase kui vee kaudu ning keemiline saastatus toob kaasa palju selle järelmõjuga seotud küsimusi. Näiteks levivad polübroomitud difenüüleetrid ja muud leegiaeglustid kergelt toodetest, kuhu neid lisatakse, näit. vahtpolüuretaani kaudu meid ümbritsevasse õhku. Kuigi paljud kahjulikud polübroomitud difenüüleetrid on keelatud, jäävad need püsivuse ja laialdase kasutamise tõttu jätkuvalt keskkonda.
ELis tehtud inimeste bioseireuuringud osutavad sellele, et inimveres ja -koes on üha rohkem erinevaid ohtlikke kemikaale, sh teatavaid pestitsiide, biotsiide, ravimeid, raskmetalle, plastifikaatoreid ja leegiaeglusteid. Kombineeritud sünnieelne kokkupuude mitme kemikaaliga on vähendanud ka loodete kasvu ja sündimust.
ÜRO andmetel kasvab kemikaalide tootmine aastatel 1990–2030 seitse korda kiiremini kui kogu maailma rahvastik ning Eurostati andmetel tunneb 84 % eurooplastest muret igapäevastes toodetes sisalduvate kemikaalide mõju pärast oma tervisele ja 90 % on mures nende keskkonnamõju pärast.
Kemikaalistrateegia võiks olukorda parandada
Eelnevat arvesse võttes tuli Euroopa Komisjon (EK) välja uue kemikaalistrateegiaga („Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna loomise suunas“).
Põhjendades uue strateegia vajalikkust ütleb EK, et selliste keskkonnasäästlike kemikaalide väljatöötamiseks ja kasutuselevõtuks, mis võimaldavad rohe- ja digiüleminekut, ning keskkonna ja inimeste tervise kaitsmiseks, tuleb tõhustada keemiatööstuse ja selle väärtusahelate roheüleminekuks vajalikku innovatsiooni ning arendada ELi kehtivat kemikaalipoliitikat, samuti tuleb kiiremini ja tõhusamalt reageerida ohtlikest kemikaalidest tulenevatele probleemidele.
Mürgivaba keskkonna saavutamiseks kehtestatakse kemikaalide käitlemiseks uus hierarhia, mille eesmärk on tagada, et:
- kasutatakse ohutuid ja keskkonnasäälikke kemikaale;
- minimeeritakse või asendatakse inimeste tervisele ja keskkonnale kroonilist mõju avaldavate probleemsete ainete kasutamist, ning;
- lõpetatakse järk-järgult eelkõige tarbekaupades nende kõige kahjulikumate kemikaalide kasutamine, mis ei ole ühiskondlikust seisukohast olulised.
Strateegias keskendutakse viiele põhieesmärgile:
1. ELi ohutute ja keskkonnasäästlike kemikaalidega seotud innovatsioon. Töötatakse välja kemikaalide ohutuks ja keskkonnasäästlikuks kavandamist käsitlevad ELi kriteeriumid, kehtestatakse kestlike toodete algatuse raames nõuded probleemsete ainete sisaldusele toodetes ning muudetakse tööstusheiteid käsitlevaid ELi õigusakte, et edendada ohutumate kemikaalide kasutamist ELi tööstuses.
2. Tugevam ELi õigusraamistik pakiliste keskkonna- ja terviseprobleemide lahendamiseks.
EK kavandab meetmeid tarbijate ja töötajate kaitsmiseks, et vältida kõigis tarbekaupades, näit toiduga kokkupuutuvates materjalides, mänguasjades, lapsehooldusvahendites, kosmeetikatoodetes, detergentides, mööblis ja tekstiilis, leiduvate kõige kahjulikumate kemikaalide kasutust. Eritähelepanu pööratakse kemikaalidele, mis võivad põhjustada vähktõbe, geenimutatsioone, mõjutada reproduktiiv- või endokriinsüsteemi või on püsivad ja bioakumuleeruvad. Seda lähenemisviisi kohaldatakse kemikaalidele, mis mõjutavad immuun- ja närvisüsteemi või hingamiselundkonda, ning kemikaalidele, mis on mürgised mõnele konkreetsele elundile. Seni, kuni üldine lähenemisviis riskijuhtimisele ei ole paigas, seatakse kõiki eespool loetletud ohte sisaldavad ained piirangute alusel tähtsuse järjekorda kõigi kasutusalade puhul ja rühmitamise teel, selle asemel et nende kasutust ükshaaval reguleerida.
3. Õigusraamistiku täiustamiseks on vaja meetmeid lihtsustada ja konsolideerida. EK soovib kehtestada põhimõtte „üks aine, üks hindamine“, et koordineerida kemikaalidega seotud ohtude ja riskide hindamist kemikaale käsitlevates õigusaktides. Soovitakse tugevdada Euroopa Kemikaaliameti juhtimist ja suurendada selle rahastamismudeli kestlikkust. Lisaks pakutakse strateegias välja REACH-määruse (kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise määrus) ja CLP-määruse (klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitlev määrus) sihipärased muudatused, mis tuleb kõik ellu viia kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega.
4. Kemikaalide kohta põhjaliku teadmusbaasi rajamine. Töötatakse välja ELi varajase hoiatamise ja meetmete süsteem kemikaalide jaoks. Eesmärgiga tagada, et ELi poliitikas käsitletakse tekkivaid kemikaalidest tulenevaid riske niipea, kui need seire ja teadusuuringute käigus kindlaks tehakse, samuti töötatakse välja näitajate raamistik keemilise saaste põhjuste ja mõju seireks ning kemikaale käsitlevate õigusaktide tõhususe mõõtmiseks.
5. Üleilmse eeskuju näitamine kemikaalide keskkonnahoidlikus käitlemises. Nende meetmete eesmärk on toetada kolmandate riikide kemikaalide hindamise ja käitlemise suutlikkust. Vaja on tagada see, et ELis keelatud ohtlikke kemikaale ei toodetaks ekspordiks.
Mõju ettevõtjatele
Strateegia on laiaulatuslik ja otseselt või kaudselt mõjutab väga paljusid ettevõtjaid. Strateegiale on lisatud tegevuskava, kus nähakse ette EK põhimeetmed; kavandatavad EL õigusaktid ja aeg. Strateegia sisaldab 56 põhimeedet.
Strateegias on Euroopa Komisjon ka välja kuulutanud nulltolerantsi nõuetele mittevastavuse korral. See tähendab, et EK teeb järgmist:
- tugevdab REACH-määruse raames põhimõtteid „puuduvad andmed, puudub turg“ ja „saastaja maksab“, eelkõige nõudes kõigi registreerimistoimikute nõuetekohasust ning mittevastavuse korral registreerimisnumbreid tühistades;
- teeb ettepaneku korraldada auditeid liikmesriikides, kui see on asjakohane, et tagada kemikaale käsitlevate õigusaktide, eelkõige REACH-määruse järgimine ja täitmine, ning kasutada vajadust mööda rikkumismenetlusi;
- tegeleb teadaolevate valdkondadega, kus nõuetele mittevastavuse risk on suur; eelkõige on need valdkonnad veebimüük, importtooted, klassifitseerimine ja märgistamine ning piirangud;
- laiendab Euroopa Pettustevastase Ameti koordineerimis- ja uurimistegevuse ulatust, et võidelda ebaseaduslikke keemiatoodete ringluse vastu ELis;
- toetab liikmesriike, et nad seaksid esikohale täitmise lõimitud tagamise, tehes mitut õigusakti hõlmavaid kontrolle;
- tagab ühtse reageerimise kogu ELi ulatuses ning koordineeritud teabevahetuse kemikaale käsitlevate õigusaktide täitmise tagamise kohta, tõhustades asjakohaste IT-platvormide kasutamist;
- uurib digivahendite kasutamist, millega toetada turujärelevalvet ja tolliasutusi ning parandada internetis Euroopa tarbijatele müüdavate kemikaale sisaldavate toodete nõuetele vastavust;
- julgustab liikmesriike kasutama taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit, et investeerida turujärelevalve taristute tugevdamisesse ja digiteerimisse;
- kehtestab turujärelevalve määruse alusel ühtsed kontrollimistingimused ja ühtse kontrollimissageduse teatavate toodete jaoks, mille puhul on pidevalt tuvastatud konkreetseid ohte või kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktide tõsiseid rikkumisi.