Kes peab tegelema töötaja võlgadega?

Ettevõtetele teeb jätkuvalt muret olukord, kus kohtutäiturilt saadud töötaja sissetuleku arestimise akti täitmisega kaasnevad ettevõttele täiendavad ülesanded ja kulud, mida tööandjale ei hüvitata. Riigikogus on arutlusel eelnõu, millega muudetakse täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse õigusakte ning koda tegi taaskord ettepaneku lisada eelnõusse muudatused töötasu arestimisakti täitmisega seotud probleemi lahendamiseks.

Praegu on olukord, kui kohtutäitur saadab võlgniku tööandjale töötasu arestimise akti, siis kaasneb sellega tööandjale mitmeid kohustusi ja kulusid. Tööandja peab muu hulgas arvutama, kui suur osa töötaja töötasust tuleb kinni pidada ning lisaks peab tööandja tegema ülekande kohtutäituri arvelduskontole. Arestimisakti täitmisega seotud toimingutega kaasnevaid kulusid tööandjatele aga ei hüvitata. Seega sisuliselt osutavad tööandjad täna kohtutäituritele tasuta võla sissenõudmise teenust. Seejuures ei ole need tegevused seotud ettevõtlusega ning peaksid jääma kohtutäiturite ülesanneteks.

Täitemenetluse seadustiku täiendamine lahendaks olukorra
Kaubanduskoda tegi ettepaneku täitemenetluse seadustiku täiendamiseks nii, et muudatuse korral väheneks märgatavalt tööandja halduskoormus seoses arestimisakti täitmisega olukorras, kus töötaja töötasu kantakse Eesti kontole.

Muudatusega ei peaks tööandja arestima töötaja sissetulekut kui see kantakse Eesti pangakontole ning tööandja on kohtutäiturit konto olemasolust teavitanud. Juhul, kui selgub, et töötasu kantakse aga välisriigi kontole või makstakse võlgnikule sularahas, siis on kohtutäituril jätkuvalt võimalik saata tööandjale võlgniku sissetuleku arestimisakt ning tööandja peab seda täitma samamoodi nagu kehtiv seadus ette näeb.