Kestlikkusaruande esitamise tähtaeg tuleb edasi lükata enne, kui selles jõutakse kokkuleppele Euroopa Liidus

Koda tegi ministeeriumitele ettepaneku lükata lähtuvalt Euroopa Komisjoni hiljutisest ettepanekust kestlikkusaruande esitamise tähtaega kahe aasta võrra edasi nende ettevõtjate jaoks, kes peavad auditeeritud kestlikkusaruande esmakordselt esitama 2026. või 2027. aastal. Muudatus tuleb raamatupidamise seaduses teha kiirkorras.

Kestlikkusaruande koostamise kohustuse osas valitseb segadus
Ettevõtjate jaoks on praegune olukord segane. Raamatupidamise seaduse kohaselt peaksid ca 300 Eesti ettevõtjat esitama esmakordselt 2026. või 2027. aastal auditeeritud kestlikkusaruande.

Samas Euroopa Komisjon tuli 26. veebruaril välja algatusega vähendada ettevõtjate kulusid ja koormust seoses kestlikkusaruande koostamisega. Näiteks tegi komisjon ettepaneku lükata kahe aasta võrra edasi kestlikkusaruande esitamise tähtaega ning vabastada aruande esitamise kohustusest ettevõtjad, kus on kuni 1000 töötajat.

Seega praegu peavad ettevõtjad õigusakti kohaselt jätkama ettevalmistusi kestlikkusaruande koostamiseks ja kandma sellega seoses ka kulutusi, kuigi aruande esitamise kohustus võib edasi lükkuda ja hiljem ka kaduda. Nii kuluka „eksperimendi“ läbiviimine ei tundu muude väljakutsete kõrval kuidagi põhjendatud.

Kestlikkusaruande esitamise tähtaega tuleb muuta kiirkorras
Koda palus rahandusministeeriumil ja kliimaministeeriumil muuta raamatupidamise seadust kiirkorras selliselt, et kestlikkusaruande esitamise tähtaeg lükkuks edasi kahe aasta võrra nende ettevõtjate suhtes, kes peavad auditeeritud kestlikkusaruande esmakordselt esitama 2026. või 2027. aastal.

See annab ettevõtjatele soovitud kindluse ja selguse, kuidas kestlikkusaruande koostamise protsessiga edasi minna.

Koja ettepaneku elluviimine võimaldaks ca 300 Eesti ettevõtjatel hoida ära ebamõistlikku töökoormuse ja kulude tekkimist. Tähtaja edasilükkamine avaldaks positiivset mõju ka nendele väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kel ei ole kestlikkusaruande esitamise kohustust, kuid kes peavad esitama oma koostööpartnerile kestlikkuse alaseid andmeid, et koostööpartner saaks esitada oma kestlikkusaruande.

Kuna Euroopa Komisjon, paljud liikmesriigid ning erinevad analüüsid on viimasel ajal korduvalt juhtinud tähelepanu vajadusele vähendada Euroopa Liidus asuvate ettevõtjate halduskoormust ning on teada, et kestlikkusaruandlusega kaasneb ettevõtjatele väga suur koormus, siis on koja hinnangul väga tõenäoline, et Euroopa Liidus jõutakse kokkuleppele vähemalt aruannete esitamise tähtaja edasi lükkamise osas.

Seega on Eestil mõistlik kiirkorras vajalikud muudatused siseriiklikus õiguses ära teha, et vähendada võimalikult kiiresti ettevõtjate koormust seoses kestlikkusaruandlusega ning anda neile selgus ja kindlustunne.