Koda ei ole vastu töö- ja eraelu tasakaalustamise ettepanekutele

Euroopa Komisjon on koostanud direktiivi eelnõu, mille peamine eesmärk on lihtsustada töö- ja eraelu ühitamist lapsevanemate ja hooldajate jaoks. Kaubanduskoda ei ole muudatusettepanekutele vastu, sest Eesti täidab neid miinimumnõudeid juba täna.

Ühe olulise muudatusena soovitakse direktiiviga töötajatele anda individuaalne õigus vähemalt nelja kuu pikkusele vanemapuhkusele. See tähendab, et nii emale kui ka isale antakse vähemalt neli kuud vanemapuhkust lapse 12-aastaseks saamiseni, kusjuures isa ei saa oma puhkust emale üle kanda ja vastupidi. Eesti täidab seda nõuet juba praegu tänu rasedus- ja sünnituspuhkusele; isapuhkusele, mida pikendatakse peagi 30 päevani; ning tasustamata lapsepuhkusele. Seetõttu pole kaubanduskoda selle muudatuse vastu.

Kaubanduskoda toetab direktiivi muudatust, millega antakse isadele lapse sünni korral õigus saada vähemalt kümme tööpäeva tasulist isapuhkust. Praegu ei ole ELi tasandil olemas isapuhkuse miinimumnorme. Eestis on 10-tööpäevane isapuhkus kehtestatud töölepingu seadusega ning see pikeneb 30 päevani alates 1. juulist 2020. Seega ei avalda direktiivi muudatus mõju Eesti regulatsioonile.

Kolmanda olulise muudatusena antakse töötajatele iga-aastane õigus saada aastas vähemalt viis tööpäeva hoolduspuhkust raskelt haige või hooldamist vajava sugulase (laps, vanem, abikaasa, elukaaslane) toetamiseks. Sellist puhkuseliiki hetkel Eestis ei ole, kuid riik plaanib hoolduspuhkuse kehtestada 1. juulist 2018.

Kaubanduskoda esitas oma seisukohad sotsiaalministeeriumile, kes kujundab Eesti seisukoha direktiivis sisalduvate muudatuste osas. Hetkel käivad direktiivi osas arutelud liikmesriikides ja ELi tasandil ning veel ei ole teada, kas, millal ning millisel kujul direktiiv jõustub.

Direktiivi muudatustega saab lähemalt tutvuda siin.