Koda ei toeta uut veose paigutamise, kinnitamise ja katmise korda

Seoses eelmise aasta juunis jõustunud autoveoseaduse ja liiklusseaduse muudatustega on muutmisel veose paigutamise, kinnitamise ja katmise tingimused. Kaubanduskoja hinnangul on eelnõu sellisel kujul liiga üldine, ei täida oma eesmärki ega ole praktikas kasutatav.

Lisaks veose vedamisest tulenevate ohtude ja kahjude vähendamisele on eelnõu eesmärgiks täpsustada veose paigutamise, kinnitamise ja katmise järelevalve korralduslikke nõudeid, millega kehtestatakse täpsed tingimused ja kord, ning seatakse liiklusjärelevalve teostaja poolt kasutatavad kontrollimise meetodid. Eelnõu puudutab väga suurt hulka inimesi –kõiki autojuhte, veofirmade töötajaid aga ka saatjaid, saajaid, ekspedeerijaid jpt.

Standardid on tasulised ning ingliskeelsed
Eelnõus viidatud standarditele pääseb ligi vaid Eesti Standardikeskuse kodulehe kaudu ning nendega tutvumine on tasuline. Lisaks tasulisele ligipääsule (nt standardile EN 12195-1:2010 „Sidemetetugevuse arvutamine“ ligipääsu saamine maksab 17,08 eurot) on standardid kirjeldatud ingliskeeles, sellest tulenevalt ei pruugi eelnõu sihtgrupp aru saada standardites kajastatud arvutamise, kinnitamise jm meetoditest.

Lisaks juhtisime tähelepanu, et veoste laadimise ja paigutamise eest saab vastutada üksnes see, kellel on selle töö jaoks vajalikud seadmed ja oskused, ning kes on ka töö teostaja. Laadimise korraldamine on tarneahelates kokku lepitud enne veolepingu sõlmimist. Tüüpilist olukorda, kus veose saatjal on kohustus veos vedajale üle anda ja ka veos veovahendile laadida, autoveoseaduse eelnõu ei reguleeri. Eelnõu ei defineeri ka kaubasaatjat ja aluseks võetakse AVs § 3 lõikes 5 kirjeldatu: Veose saatja on käesoleva seaduse tähenduses ettevõtja, kes sõlmib veoseveo korraldajaga veolepingu. Sellise lähenemisega vabastatakse osa kaubasaatjaid haldusvastutusest ning see langeb tellijale. Lahendus suurendab ka veotellija halduskoormust juhul kui tal ei ole võimalik operatiivselt sekkuda ega mõjutada laadimisprotsessi.