Koda esitas mitmeid ettepanekuid majanduspoliitika plaani tegevuskava koostamiseks
Saatsime majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile esmased ettepanekud selle kohta, millised tegevused peaksid sisalduma majanduspoliitika plaani 2025. aasta tegevuskavas, et liikuda majanduspoliitika plaanis kirjas oleva visiooni poole kahekordistada Eesti majandus aastaks 2035.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis valminud majanduspoliitika plaani eelnõu sisaldab üheksat majanduspoliitika juhtimise põhimõtet, mida peaksid järgima ministeeriumid oma tööplaane ja poliitikat kujundades. Ministeerium koostab nende põhimõtete rakendamiseks iga-aastase tööplaani, kus on kirjas konkreetsemad tegevused.
Koda tegi ettepaneku lisada 2025. aasta tööplaani tegevused, mis aitavad tagada, et Eestis on stabiilne ja võrreldes lähiregiooniga samas suurusjärgus elektrienergia lõpphind. Üheks kiireks lahenduseks on see, kui juriidilisest isikust elektrienergia tarbijad või vähemalt elektrointensiivsed elektritarbijad ei peaks maksma taastuvenergia tasu või siis kehtestatakse taastuvenergia tasule teatud hinnalagi. Taastuvenergia tootjatele tuleb saamata jääv tulu hüvitada riigieelarvest. Kindlasti tuleb jätkata ka muude tegevustega, mis avaldavad pikaajalises plaanis positiivset mõju elektrihinna stabiilsusele ja mõistlikule hinnatasemele.
Ministeeriumile saadetud kirjas rõhutas koda ka seda, et erinevate planeeringute ja lubade menetlemise protsess tuleb kiiresti muuta ettevõtjate jaoks oluliselt kiiremaks.
Täna on mitmes sektoris probleemiks see, et kohalikud omavalitsused on vastu teatud tootmisüksuste rajamisele omavalitsuse territooriumile. Probleemi lahendamiseks tuleb omavalitsustes tekitada rahalist motivatsiooni, et nad ei oleks vastu töökohtade loomisele. Seetõttu tegime ettepaneku muuta füüsiliste isikute tulumaksu jaotamise põhimõtet selliselt, et pool omavalitsusele laekuvast tulumaksust laekuks füüsilise isiku elukohajärgsele omavalitsusele ja teine pool töökohajärgsele omavalitsusele.
Koda esitas mitmeid ettepanekuid ka tööõiguse regulatsioon paindlikumaks muutmiseks. Ettepanekud on seotud iganädalase puhkeaja, paindliku tööaja kokkuleppe ning tähtajaliste töölepingutega. Lisaks palusime leida lahendus mitmele välistööjõu regulatsiooni kitsaskohale. Näiteks tuleb kiiresti lahendada liiga väikese sisserände piirarvuga seonduv probleem. Selleks tuleb suurendada sisserände piirarvu või jätta teatud ametid kvoodi alt välja.
Täna on ettevõtete jaoks suureks väljakutseks ka see, et nii õiguskeskkonna kui ka muude tegurite ettenähtavus on väga madal. See tekitab ettevõtetes ebakindlust ning vähendab investeerimisjulgust. Seetõttu tuleb lähiaastatel pingutada selle nimel, et ettenähtavus ja seeläbi ka ettevõtete kindlustunne suureneks. Ettenähtavust võib aidata suurendada koostamisel olev kliimakindla majanduse seaduse eelnõu. Ettenähtavust aitab suurendada ka see, kui Eestis tekib pikaajaline loodusvarade, sh maavarade ja puidu kasutamise kokkulepe, mille fookuses on loodusvarade siseriiklik väärindamine. Ettevõtjate jaoks on äärmiselt oluline ka maksukeskkonna ettenähtavus ja stabiilsus.
Arvestades praegust julgeoleku ja majanduspoliitilist olukorda, siis tuleb muuta ka suurinvesteeringu toetusmeetme tingimusi investorite jaoks oluliselt heldemaks. Näiteks tuleb kordades tõsta praegust maksimaalset toetuse summat, mis on hetkel kolm miljonit eurot.