Koda esitas mitmeid ettepanekuid plaanitava mikrokvalifikatsiooniõppe regulatsiooni kohta
Haridus- ja teadusministeerium on tulnud välja täiskasvanute koolituse seaduse muutmise eelnõuga, mis muu hulgas lisab seadusesse mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimisega seotud nõuded ning täpsustab täiskasvanute koolitajatele ja täienduskoolitusasutustele kehtivaid nõudeid. Koda toetab mitmeid plaanitavaid muudatusi, kuid esitasime eelnõu muutmiseks ka üheksa ettepanekut.
Puudub vajadus mikrokraadi mõiste järele
Eelnõu lisab täiskasvanute koolituse seadusesse mikrokvalifikatsiooni mõiste. Mikrokvalifikatsioon on täienduskoolitusel omandatud, tõendatud ja tunnustatud teadmiste ja oskuste kogum, mis vastab tööturu või ühiskonna vajadustele. Lisaks on eelnõus kirjas, et kõrgkoolid võivad nimetada mikrokvalifikatsiooni mikrokraadiks, kui kõrgharidustaseme õppeained moodustavad õppekava mahust vähemalt poole.
Koda andis ministeeriumile teada, et eelnõus ei ole vaja eraldi mõistena välja tuua mikrokraadi mõistet, sest selleks puudub praktiline vajadus. Mikrokraadi mõiste eraldi väljatoomine motiveerib kõrgkoole looma mikrokraadi õppekava, mille mahust vähemalt poole moodustavad kõrgharidustaseme õppeained. Selline lahendus ei pruugi olla väga hästi kooskõlas mikrokvalifikatsiooni ühe olulisema tunnusega, mille kohaselt peab mikrokvalifikatsioon vastama võimalikult hästi tööturu vajadustele. Lisaks võib mikrokraadi mõiste kasutusele võtmine tuua kaasa erisused käibemaksuga kõrgkoolide ja teiste täienduskoolitusasutuste poolt pakutava õppe osas.
Mikrokvalifikatsiooniõppe maht tuleks määrata ka akadeemilistes tundides
Eelnõu kohaselt on mikrokvalifikatsiooniõppe maht 5 kuni 30 ainepunkti, kusjuures üks ainepunkt vastab 26 tunnile õppija tööle teadmiste ja oskuste omandamisel. Koda tegi ettepaneku täiendada eelnõud selliselt, et õppe maht tuleks määrata lisaks ainepunktidele ka akadeemilistes tundides. Samas ei ole me vastu ka sellele, kui õppemaht tuuakse välja astronoomilistes tundides.
Kvaliteedihindamise reegleid tuleb täpsustada
Ministeeriumi nägemuse kohaselt võivad mikrokvalifikatsiooniõpet läbi viia kõrgkoolid ja kutseõppeasutused õppekavarühmas või -grupis, milles on neile antud õppeõigus või õppe läbiviimise õigus. Muud täienduskoolitusasutused võivad mikrokvalifikatsiooniõpet läbi viia üksnes siis, kui nad on läbinud õppekavarühma kvaliteedihindamise.
Õppekavarühma kvaliteedihindamine on täienduskoolitusasutuse õppekavade ning nende alusel toimuva õppe ja õppearendustegevuse hindamine õppekavarühmas. Õppekavarühma kvaliteedihindamine koosneb täienduskoolitusasutuse eneseanalüüsist ja sõltumatute ekspertide hindamisest. Hindamise fookuses on täienduskoolitusasutuse põhiprotsessid õppekavarühmade kaupa: õppekavad ja nende arendus, koolitajad, ressursid, õppimine ja õpetamine. Kvaliteedihindamist hakkab korraldama Haridus- ja Noorteamet (HARNO), kes moodustab selleks täienduskoolituse hindamisnõukogu.
Juhtisime ministeeriumi tähelepanu sellele, et hetkel puuduvad eelnõust nõuded hindamiskomisjoni liikmetele. Seetõttu tegime ettepaneku tuua vastavad nõuded välja eelnõus või vähemalt rakendusaktis. Hindamiskomisjoni liikmetel peaksid olema nii erialased kui ka täiskasvanute koolitamise kompetentsid vähemalt samal tasemel, mis on hinnatava õppekavarühma koostajatel ja läbiviijatel. Kui sellised nõuded puuduvad, siis võib tekkida olukord, kus hindamisnõukogu liige on madalama kompetentsiga kui õppekavarühma koostajad või läbiviijad ning see ei tekita usaldusväärsust hindamisprotsessi osas.
Lisaks palusime ministeeriumil täiendavaid selgitusi selle kohta, kas ja millistel tingimustel on täienduskoolitusasutusel õigus vaidlustada positiivse hinnangu andmata jätmist või selle kehtetuks tunnistamist.
1450-eurone riigilõiv on liiga kõrge
Õppekavarühma kvaliteedihindamiseks peab täienduskoolitusasutus esitama hariduse infosüsteemi kaudu taotluse ja tasuma kvaliteedihindamise eest riigilõivu 1450 eurot ühe õppekavarühma kohta.
Koda andis ministeeriumile teada, et nii kõrge riigilõiv hakkab olulisel määral takistama mikrokvalifikatsiooni õppekavade avamist. Selle tulemusena lisandub mikrokvalifikatsiooni õppekavasid vähem kui lisanduks madalama riigilõivu korral. Seega kõrge riigilõiv vähendab konkurentsi, mille tulemusel jäävad ahtamaks ka õppijate võimalused. Seetõttu tegime ettepaneku vähendada olulisel määral 1450-eurost riigilõivu.
Täiskasvanute koolituse seaduse muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 2024. aasta 1. oktoobril. Plaanitavate muudatustega saad lähemalt tutvuda siin.