Kohalike omavalitsuste ettevõtlusmotivatsiooni tuleb suurendada
Eile, 4. märtsil avalikustatud Riigikontrolli analüüs näitas, et kohalike omavalitsuste huvi ettevõtlust edendada tuleks järsult suurendada – kui omavalitsused tunnetaks otsest rahalist kasu, aitaks see omakorda kogukondadel mõista, et nii paraneb kohalik infrastruktuur ja tekivad stabiilsed töökohad maapiirkondades. Analüüsi leiud kattuvad otseselt koja tehtud ettepanekuga muuta kohalike omavalitsuste tulubaasi, et suurendada omavalitsuste motivatsiooni panustada ettevõtluse arendamisse.
Kaubanduskoda on eelnevalt teinud mitmel korral rahandusministeeriumile ettepaneku muuta kohalike omavalitsuste tulubaasi, et suurendada omavalitsuste motivatsiooni panustada ettevõtluse arendamisse ning töökohtade loomisse oma omavalitsuse territooriumil. Täna kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi ei ole omavalitsuste ülesanne töökohtade loomisele kaasa aidata ega kohalikku ettevõtluskeskkonda arendada. Ka praegune maksusüsteem ei motiveeri omavalitsusi ettevõtluskeskkonna arengule ja töökohtade loomisele panustama.
Ettevõtjad leiavad, et linnad ja vallad peaksid ettevõtluse arendamiseks rohkem pingutama
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ning Riigikontrolli koostöös 159 ettevõtja hulgas tehtud küsitlus näitas, et viiendik küsitletuist oli loobunud investeeringu tegemisest pikaks veninud planeeringumenetluse tõttu. Samuti on ettevõtjaile oluline, et nendega kaasa mõeldaks, ära kuulataks ja kaasataks kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna kujundamisse. 88% küsitletutest oli seisukohal, et linnad ja vallad peaks ettevõtluse arendamise nimel pingutama senisest enam.
„Ettevõtjad tunnetavad, et üha rohkem esineb juhtumeid, kus kohaliku võimu esindajad jäävad ettevõtja plaanitava investeeringu suhtes ebalevaks, üritades vastu tulla korraga nii ettevõtja soovidele kui ka püüdes samas hoiduda vastasseisust mõne kohaliku hääleka huvirühma või aktivistiga,“ osutas auditijuht Tambet Drell. Ta lisas, et ettevõtjate, aga ka omavalitsuste esindajate hinnangul kipuvad nii mõnigi kord peale jääma emotsioonid, mitte ratsionaalsed osapoolte huve ühendavad kokkulepped.
Tulubaasi muutmise ettepanek on tulnud ka Narva-Jõesuult
Narva-Jõesuu pöördus 2018. aastal koos Eesti Energiaga tollase riigihalduse ministri Janek Mäggi poole ettepanekuga, mis muudaks tulumaksuseadust selliselt, et pool töötaja makstavast tulumaksust laekuks sellele kohalikule omavalitsusele, kus asub inimese töökoht.
Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin ütles ettepanekut kommenteerides, et Narva-Jõesuu haldusalas paikneb Enefit Energiatootmise AS, kus töötab ligi 1000 töötajat, kuid Narva-Jõesuu territooriumil elab neist ainult 13 ning maksude kaudu laekub omavalitsusele tulumaksu 27 000 eurot aastas. „Muudatus soodustaks nende kohalike omavalitsuste arengut, kes on aidanud kaasa töökohtade loomisele ja säilitamisele, nagu seda on teinud ka Narva-Jõesuu,“ sõnas Iljin ning lisas, et praegune süsteem ei arvesta maksude riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarve vahel jaotamisega, samuti sellega, millised keskkonnamõjud kaasnevad omavalitsusele, kus näiteks toimub tootmine.
Maksutulu motiveeriks omavalitsusi töökohtadele mõtlema
Praegu kehtiva seaduse kohaselt laekub kohalikule omavalitsuse üksusele 11,96% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Kaubanduskoja ettepaneku kohaselt võiks edaspidi nii töötaja elukohajärgne omavalitsus kui ka töökohajärgne omavalitsus saada võrdselt 5,98% füüsilise isiku maksustatavast tulust.
Ülemineku võib teha etapikaupa
Kaubanduskoja hinnangul võib kaaluda ka lahendust, kus üleminek uuele füüsilise isiku tulumaksu jaotamise süsteemile kohalike omavalitsuste vahel toimub etappide kaupa, et omavalitsustel oleks rohkem aega muudatusega kohaneda.
Näiteks võiks töötaja sissetulekult laekuva tulumaksu jaotust muuta töökohapõhise ja elukohapõhise omavalitsuse vahel viieaastase üleminekuperioodiga.
Aasta 1 – 10% töökoha põhiselt ja 90% elukoha põhiselt.
Aasta 2 – 20% töökoha põhiselt ja 80% elukoha põhiselt.
Aasta 3 – 30% töökoha põhiselt ja 70% elukoha põhiselt.
Aasta 4 – 40% töökoha põhiselt ja 60% elukoha põhiselt.
Aasta 5 – 50% töökoha põhiselt ja 50% elukoha põhiselt.
Lisaks võib kaaluda teatud tasandusmehhanismide rakendamist, et näiteks ääremaadel asuvate omavalitsuste tulubaasi vähenemist leevendada. Seda on võimalik teha näiteks fondi loomise kaudu, millest suurematest tõmbekeskustest eemal asuvad omavalitsused võiksid saada toetust just ettevõtluse toetamiseks vajalike investeeringute realiseerimiseks.