Kohtusse minekule leidub alternatiiv

Ärisuhetes tuleb vahel ette erimeelsusi, mille lahendamiseni omavahelise suhtluse käigus paraku ei jõuta. Kuna kohtumenetlus võtab palju aega ja raha, võiks proovida lahenduseni jõuda kohtuväliselt. Üks võimalus selleks on arbitraažikohus.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtus on võimalik sooritada lepitusmenetlus, kui lepingupooled ei ole ühe või teise küsimuse suhtes suutnud üksmeelt saavutada. Toon sellise näite. Oletame, et ettevõtted on sõlminud tarnelepingu, aga lepingu täitmisel selgub, et lepinguga ettenähtud tarnekoht on ajutiselt suletud ja tarne pole võimalik lepingus ettenähtud korras. Ostja pakub välja tarnekoha muutmise, välismaa äripartner, s.o tarnija, on aga seisukohal, et ta jätkab tarnimist määratud kohta, kust ostja võib tellitud kauba ise ära viia. Tarnija jaoks on tarnekoha muutmine oluline lepingu muutmine, mis tooks kaasa täiendavad kulud, kuna uus tarnekoht asub 250 km kaugusel. Selle olukorra lahendamiseks pöörduvad partnerid koja poole lepitusmenetluse algatamiseks. Nende ühiselt valitud lepitaja pakub välja uue tarnekoha, mis sobib mõlemale. Pooled sõlmivad kokkuleppe ja jätkavad partnerlust.

Teine näide. Kaubaveo käigus on juhtunud liiklusõnnetus ja kaup on osaliselt hävinud. Saatja on seisukohal, et tekitatud kahju on 35 000 eurot. Vedaja ei ole selle kahjunõude summaga nõus, kuna lepingus on kogu kauba maksumuseks märgitud 35 000 eurot ja praegusel juhul on tegemist kauba osalise hävimisega. Pooled otsustavad alustada lepitusmenetlust. Lepitusmenetluse käigus tellitakse ekspertiis, mis tuvastab, et kauba hävimisest saadud reaalne kahju on 28 500 eurot. Pooled lepivad kokku, et vedaja hüvitab saatjale 29 000 eurot osade kaupa, ja pooled sõlmivad uue tarnelepingu pikemaks perioodiks. Lepitusmenetlusega seotud kulud jagavad pooled omavahel võrdselt.

Lepitaja saab ise valida
Kaubanduskoja poolt korraldavad lepitusmenetluse koja arbitraažikohus ja arbitraažikohtu nõukogu. Lepingupool kas valib ise või määrab koda neutraalse kolmanda isiku, lepitaja, kes peab aitama lepingupooltel lahendada nende vahel tekkinud vaidluse.

Tähtis on teada, et lepitamisprotseduuri rakendatakse sel juhul, kui lepingupooled on selles enne või pärast lepitaja valimist või määramist kokku leppinud. See tähendab, et mõlemad lepingupooled peavad avaldama soovi korraldada lepitusmenetlus. Selleks saadab lepingupool või lepingupooled arbitraažikohtule vastavasisulise kirjaliku teate lepitusmenetluse algatamise kohta.

Lepingupooled võivad vastastikusel kokkuleppel valida rohkem kui ühe lepitaja või taotleda, et koja arbitraažikohtu nõukogu nimetaks vastavalt reglemendile ametisse rohkem kui ühe lepitaja. Lepitaja võidakse valida koja arbitraažikohtu arbiitrite nimekirjast, kusjuures lepitaja ei saa olla see arbiiter, kes oli arbiitriks vaidluses, milles vähemalt üks lepingupooltest oli lepitusmenetluse osapool.

Lepitusmaks sõltub vaidluse maksumusest
Lepitusmenetluse tasu koosneb registreerimismaksust ja lepitusmaksust. Lepitusmenetluse registreerimismaks on 250 eurot. Lepitusmaksu suurus sõltub vaidluse maksumusest (vaidluse aluseks oleva asjaolu rahalisest väärtusest / vaidluseseme väärtusest).

Pärast lepitusmenetluse algatamise kohta teate saamist teeb arbitraažikohtu nõukogu, lähtudes lepitusmenetluse reglemendile lisatud instruktsioonis ette nähtud tariifidest, lepingupooltele ettepaneku maksta lepitusmaksu võrdsetes osades koja arbitraažikohtu nõukogu määratud tähtajaks, kui üks pool ei ole avaldanud soovi tasuda kogu määratud lepitusmaksu.

Lepitaja ja lepingupooled arutavad viivitamatult läbi lepitusmenetluse korra ning lepivad selle suhtes kokku. Kui kokkulepet ei saavutata, kohaldab lepitaja lepitusmenetluse üldtunnustatud põhimõtteid ning korraldab menetluse nii, nagu peab vajalikuks. Lepitusmenetluses juhindub lepitaja poolte soovidest ning kohtleb neid õiglaselt ja erapooletult.

Lepitusmenetluse koht ja keel määratakse lepingupoolte kokkuleppel. Kui nad nende suhtes üksmeelt ei saavuta, määrab lepitusmenetluse toimumiskoha ja keele lepitaja.

Kui lepingupooled ei jõua lepituskohtumise käigus üksmeelele, võib lepitaja teha lepingupooltele ettepaneku leppimiseks, kui tema hinnangu kohaselt on see mõistlik, pidades silmas vaidluse asjaolusid.

Arbitraažikohtu otsust tuleb täita
Lepitaja kinnitatud kokkulepe on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning see tuleb täita 30 päeva jooksul pärast lepingupoolele kättetoimetamist. Kokkuleppe mittetäitmise korral võib pool esitada kohtule avalduse lepitaja vahendusel sõlmitud kokkuleppe täidetavaks tunnistamiseks vastavalt seadusele. Kokkuleppe täidetavaks tunnistamisega omandab see täitedokumendi staatuse. Eestis tehtud arbitraažikohtu otsust on kerge täita ka välisriikides, sest Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu otsus on täidetav kõikides riikides, kes on ühinenud 1958. aasta New Yorgi konventsiooniga – neid riike on 170.

Juhul kui lepitusmenetluse lõppedes kokkulepet ei saavutatud, on lepingupoolel õigus pöörduda oma õiguste kaitsmiseks kohtu või mõne teise arbitraažikohtu poole.

Kas teadsid?

• Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohus tegutseb alates 1992. aastast, keskmiselt laekub aastas 15–20 hagiavaldust.
• Koja arbitraažikohtusse pöördumiseks ei pea hageja olema kaubanduskoja liige, vaidlusi saavad lahendada kõik juriidilised ja füüsilised isikud.
• Koja arbitraažikohtus lahendatakse lepingu- ja teistest tsiviilõiguslikest suhetest, sh väliskaubandus- ja muudest rahvusvahelistest majandussuhetest tulenevaid vaidlusi
• Arbitraažimenetlus on tavakohtumenetlusest üldjuhul odavam ja kiirem, arbitraažikohus peab tegema otsuse hiljemalt kuue kuu jooksul pärast hagiasja materjalide laekumist.