Kollektiivlepingu tingimuste laiendamise reegleid tuleb muuta karmimaks
Riigikogu sotsiaalkomisjonis on arutlusel kollektiivlepingu seaduse muudatused, mille peamine eesmärk on täpsustada kollektiivlepingu tingimuste laiendamise regulatsiooni. Kaubanduskoda saatis riigikogule ettepaneku muuta kollektiivlepingu tingimuste laiendamist soovivate osapoolte esinduskriteeriumi nõudeid rangemaks.
Riigikogule saadetud kirjas toetasime kollektiivlepingu tingimuste laiendamise regulatsiooni muutmist, sest kollektiivlepingu seaduse vastav säte on meie hinnangul vastuolus põhiseadusega. Näiteks lubab kehtiv kollektiivlepingu seadus kahest ettevõtjast koosneval tööandjate liidul ja viiest töötajast koosneval ametiühingul sõlmida kollektiivlepingu ning laiendada kokkulepitud miinimumpalka kõikidele samal tegevusalal tegutsevatele töötajatele ja tööandjatele.
Kollektiivlepingu laiendamiseks peab olema piisav esindatus
Olukorra parandamiseks sisaldab riigikogu menetluses olev eelnõu mitmeid muudatusi kollektiivlepingu laiendamise reeglites. Näiteks näeb eelnõu ette, et kollektiivlepingu tingimuse laiendamise võivad kokku leppida tööandjate liit, kelle liikmed on tööandjaks vähemalt 40 protsendile vastava tegevusala töötajatele, ning ametiühingute liit või tegevusala ametiühing, kelle liikmed moodustavad 15 protsenti tegevusala töötajatest või kellel on vähemalt 500 liiget.
Kaubanduskoda tegi riigikogule ettepaneku muuta kollektiivlepingu tingimuste laiendamist soovivate osapoolte esinduskriteeriumi nõudeid rangemaks. Näiteks ametiühingute osas võiks minimaalne esindatuse nõue olla 25-30 protsenti tegevusala töötajatest. Lisaks tegime ettepaneku jätta eelnõust välja tingimus, et kollektiivlepingu võib sõlmida ka ametiühing või liit, kellel on vähemalt 500 liiget. Selline kriteerium ei pruugi tagada piisavat esindatust näiteks mõne suurema töötajate arvuga valdkonnas. Seega seadus peab igal juhul välistama olukorra, kus väike grupp inimesi saab panna kohustusi kogu sektorile.
Tööandja täiendav kohustus seoses usaldusisikutega tuleb eelnõust välja jätta
Eelnõu sisaldab ka ametiühingute seaduse ja töötajate usaldusisikute seaduse muudatust, mille kohaselt peab tööandja enama kui kahe usaldusisiku korral tagama usaldusisikutele ülesannete täitmiseks aja kahele usaldusisikule ettenähtud ulatuses, kusjuures usaldusisikud lepivad kokku aja omavahelise jaotamise. Täna peab tööandja tagama vähemalt ühele ametiühingu usaldusisikule vaba aja usaldusisiku ülesannete täitmiseks.
Kaubanduskoda on sellele muudatusele vastu, sest teatud juhtudel võib see eelkõige väiksematele ettevõtjatele kaasa tuua ebamõistlikke kulusid ning probleeme seoses töökorraldusega. Näiteks võib muudatuse jõustumisel tekkida olukord, kus kümne töötajaga tööandja juures on kolm ametiühingu usaldusisikut, kellele tuleb tööandjal anda vaba aega nädalas kokku vähemalt kaheksa tundi. Kui tööandja juures on samal ajal ka kolm töötajate usaldusisikut, siis peab tööandja võimaldama usaldusisikutele vaba aega vähemalt 16 tundi nädalas. Osadel juhtudel on kindlasti mõistlik anda usaldusisikutele rohkem aega kui näiteks neli tundi nädalas, kuid sellistel juhtudel saavad pooled omavahel rohkema aja andmises kokku leppida ning puudub vajadus seaduse muutmiseks. Seetõttu tegime riigikogule ettepaneku jätta usaldusisikutega seotud ettepanekud eelnõust välja.
Muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Täpne jõustumise aeg ei ole hetkel teada.