Kolonel Vahur Karus: tee nii, et pärast sind tulevad inimesed on sinust paremad!

Ajateenistuse kohta on erinevaid arvamusi, kuid tihti jääb tähelepanuta asjaolu, et väärtused, millega noor pärast ajateenistust reservi astub, on väärtuslikud mitte ainult kaitseväele, vaid kogu ühiskonnale. Ettevõtjatel on ajateenistuse läbinud noori värvates seega võimalus saada töötajad, kel on unikaalsed oskused ja kogemused, mida õigesti rakendades saab tagada ettevõtte pikaajalise edu.

Eestis on vaid üks organisatsioon, millega liitub igal aastal 3200 uut inimest ning kus noored mehed ja naised pärast väljaõpet enam iga päev kohal ei käi, kuid kui tekib vajadus, oodatakse neid oma oskusi rakendama üleöö. Millised on juhtimisalased proovikivid, kuidas seostuvad ettevõtlus ja riigikaitse ning miks eelistada värbamisel ajateenistuse läbinud noort, rääkis kaitseväe 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Vahur Karus.

Millised on teie kõige suuremad proovikivid juhina?
Kõige suurem proovikivi on järelkasvu tagamine nii, et inimesed, kes jätkavad organisatsioonis pärast sind, on tunduvalt paremad või vähemalt sama head, et tagada organisatsiooni areng ja püsimajäämine. Sellega on seotud ka oma meeskonna eest hoolitsemine. Ei ole vahet, kas sul on organisatsioonis üks töötaja või 4000, sa pead tagama selle, et inimeste eest oleks hoolt kantud – neil on vastav väljaõpe, nad teavad oma tööülesandeid, neile pakutakse erialast arengut jne. Selles suhtes oleme tsiviilettevõtetega väga sarnased.

Mis eristab kaitseväge tsiviilettevõttest või -organisatsioonist?
Meie järelkasvu väljaõppesüsteem kaitseväeakadeemias, mis tagab selle, et me ei pea minema avatud tööturule inimesi otsima ja iga päev muretsema, kas ja kuidas saame sobiva spetsialisti. Veelgi enam, me teame väga täpselt, millised on meie inimeste oskused, teadmised ja võimekus ning meil on võimalus neid kiiresti ajakohastada või muuta vastavalt vajadusele.

Kui räägime värbamise esimesest etapist, siis igal aastal on piltlikult öeldes hoovi peal võimalus valida 3200 väga andeka ja motiveeritud noore seast just need inimesed, kes tulevikus organisatsiooni ja riigikaitset kõige paremini edasi viiksid.

Kas on ka hirm selle ees, et nüüd tulebki keegi targem ja jätab teid varju?
Seda absoluutselt ei ole! See teeb pigem rõõmu ja ma olen sihilikult panustanud oma noortesse kolleegidesse, sest ma tean, et nendest kasvavad paremad juhid ja spetsialistid, kui mina praegu üldse olla saaksin. See on loomulik areng ja kui mõtleme näiteks ühiskonna tunnetusele, tehnoloogilistele oskustele ning noorematele põlvkondadele, on selge, et teisiti ei ole võimalik.

Ma olen sihilikult panustanud oma noortesse kolleegidesse, sest ma tean, et nendest kasvavad paremad juhid ja spetsialistid, kui mina praegu üldse olla saaksin.

Mida arvate arvamusest, et ajateenistus on ajaraiskamine?
See teema on tõenäoliselt igavesti üleval ning alati on mingi hulk inimesi, kes ajateenistuse väärtust ei mõista ja tõenäoliselt ka ei hakka mõistma. Aga see on mitmetahuline probleem. Näiteks miks soovime suurendada ajateenijate arvu lähiajal 4000 nooreni? Selleks, et ligi pool vastava aastakäigu meestest läbiks ajateenistuse – seeläbi saame tagada suurema õigluse ajateenistuse läbinutele.

Neid tunnetuslikke aspekte on veelgi, näiteks sõduri baaskursusel või spetsialisti väljaõppes tegeleme noortega iga päev ja personaalselt, kuid kui jõuab kätte ajateenistuse teine pool, siis keskendume rohkem juhtidele ja nende väljaõppele. Nii jääbki osale tunne, et ühel hetkel on tegu ajaraiskamisega. Kuid tegelikult on see nende asi astuda üles ja aidata kaasa oma juhi (nt jaoülema) õppele ning toetada neid oma teadmiste ja oskustega, mis said just omandatud. Kui istuda ja oodata käsku, siis ongi tegu ajaraiskamisega. Ütleme neile alati, et ajateenistuse saavad nad ainult ise metsa keerata ja see on üks võimalus – istuda ja mitte midagi teha.

1. jalaväebrigaadi ülem Vahur Karus tunnustamas Taani kontingendi liitlassõdureid

Kui ettevõttel on võimalus valida ajateenistuse läbinud ja mitteläbinud noore vahel, siis kumb võtta?
Noorel, kes ei ole ajateenistuses käinud, võib olla üks eelis – see on ajateenistuse perioodil kasutatud võimalus käia tööl ja saada otseselt tööga seotud kogemusi. Sellest aspektist on ajateenistuse läbinud noor pärast väravast väljaastumist halvemas seisus. Kuid tal on palju muid oskusi, mida ajateenistust mitteläbinud noorel ei ole, ja sellele peaks ka tööandjad mõtlema. Kui vaatame pikemat perspektiivi, siis uuringute põhjal saame öelda, et ajateenistuse läbinud noor on juba paari aastaga tööturul rohkem hinnas, ning seda õigustatult.

Millised need oskused on?
Kindlasti juhtimiskogemused ja -oskused, sest me koolitame suurest osast noortest juhte. Me anname neile planeerimisoskuse, grupidünaamikast arusaamise ja veel väga palju teoreetilisi teadmisi. Veel tähtsam on aga see, et jaoülemad ja rühmaülemad saavad praktilised juhtimisoskused. Nende juhtimise all on ajateenistuse ajal rohkem inimesi kui keskmises Eesti ettevõttes – jaoülemad juhivad üheksat inimest, rühmaülemad aga juba 30 inimest. Paljudel tekib nüüd kohe tunne, et see juhtimine põhineb distsipliinil ja käskudel, mis on kaitseväes a ja o, ning seda ettevõtluses kasutada ei saa. Tegelikult on meie töö ikkagi suures osas seotud läbirääkimiste ja koostööga ning seda me ka õpetame. Aga ka käsu koostamise ja andmise oskus on tsiviilelus kasulik, sest tegu on konkreetse juhisega ülesande lahendamiseks ning selle andmisega kaasneb ka enesekindlus ja usk sellesse, et ülesanne saab lahendatud.

Teine oluline tegur on praktika. Pole tähtis, mis eriala sõduriga tegu on – ta on reaalselt asju ellu viinud. Pioneerid on ehitanud sildu, tagalapataljoni võitlejad on juhtinud logistikaprotsesse, autojuhid on saanud lihvida oma oskuski ekstreemsetes oludes sõites, meedikud saavad päriselt inimesi aidata jne. Nad on ka õppinud, et pärast läbikukkumist ei tohi anda alla, vaid tuleb ülesanne lahendada uuesti ja paremini.

Kolmandaks oskavad nad kollektiivis toime tulla ja on orienteeritud meeskonnatööle, et täita ühist eesmärki. Meie noored oskavad üksteisega paremini arvestada ja stressirohketes olukordades toime tulla nii, et meeskond jätkab efektiivset tegutsemist.

Need on ainult kolm pidepunkti, kuid meie noored on väga nutikad, ettevõtlikud, iseseisvad ja valmis võtma vastutust ning see teeb neist tööandjale suurepärase valiku.

Käsu koostamise ja andmise oskus on tsiviilelus kasulik, sest tegu on konkreetse juhisega ülesande lahendamiseks ning selle andmisega kaasneb ka enesekindlus ja usk sellesse, et ülesanne saab lahendatud.

Kas vastab tõele, et paljud noored on nn lumehelbekesed?
Sel aastal olen kuulnud noorte kohta ainult kiidusõnu ja lollimängijaid ei ole. Minu brigaadiülemaks olemise aja jooksul on siit läbi käinud üle 4000 noore ja nad on kõik olnud motiveeritud, nutikad, osavõtlikud, ja mis kõige tähtsam – nad on tahtnud, et nende arvamusega arvestatakse. Kuna ühiskond muutub, peame ka meie muutuma – näiteks oleme siiani harjunud, et ülem läheb rivi ette ja ütleb, kuidas asjad on. Praegused noored tahavad aga saada ka personaalset tagasisidet ja võimalust avaldada oma arvamust. Vähe sellest, et nad ei lepi millegi vähemaga – nad julgevad selle ka välja öelda, mis on väga positiivne muutus ning sunnib ka meid muutuma paremaks organisatsiooniks.

Lumehelbekeste puhul tuleb alati ka küsida, kes on nad üles kasvatanud?

1. jalaväebrigaadi ülema infotund teenistust alustanud sõduritele

Millised on koostöökohad ettevõtjate ja kaitseväe vahel?
Üks külg on kindlasti hanketegevused. Eesti ettevõtjad tagavad meile suure osa vajalikust materjalist, alates toidust sööklas kuni kasarmute ehituseni. Kõige suurem ja tähtsam osa on koostöö seoses reservväega, sest me tahame ettevõtjatelt erinevates olukordades saada inimressurssi.

Ma olen väga tänulik ettevõtetele, kes katavad õppusel osaleva töötaja palga ja õppekogunemise toetuse vahe või säilitavad muul viisil töötaja töötasu õppuse perioodil. See on otsene abi ja koostöö, mis võimaldab inimestel elatist kaotamata osaleda riigikaitses. Praegu on meile endast teada andnud üle 250 ettevõtte, kes nii teevad, kuid neid on väga palju veel ja me ootame, et nad endast ka meile märku annaksid.

Kuidas saab ettevõtja, kellel on huvi riigikaitsesse panustada, seda teha?
Ettevõtja teeb juba praegu väga palju! Riigikaitse rahastamine on otseselt seotud meie majanduse hea käekäiguga ja ettevõtjal on selles väga suur roll. Seega on väga tähtis, et ettevõtjad teeksid seda, mida nad oskavad hästi, ja jätkaksid sellega, sest edukas ja aus ettevõtja tagab maksulaekumised ning see panustab mitte ainult riigikaitsesse, vaid ka kogu ühiskonna turvalisusesse.

Kuidas võiks koostöö ettevõtjatega tulevikus parem olla?
Kindlasti võiks olla rohkem dialoogi ühiste murede lahendamisel. Näiteks kui toimuvad välkõppused, kus noored kutsutakse õppusele 24 tunni jooksul, kuuleme meediast pahaste ettevõtjate reaktsioone, et me oleme võtnud ära nende tööjõu. See on koht, kus kaitsevägi, riik ja ettevõtja saavad omavahel suhelda ja leida võimalikke lahendusi tühimike täitmiseks. Seda enam, et kui peaks tekkima reaalne olukord, kus reservvägi tuleb kokku kutsuda üleöö ja teadmata perioodiks, siis normaalne elu ning ka äritegevus saavad tugevalt häiritud, kuid selle vältimiseks me saame juba praegu plaani pidada ja võimalikke riske maandada.

Koostöökohti on kindlasti ka otse ettevõtlusega, näiteks võiksime tulevikus saata oma nutikamaid spetsialiste erasektorisse uusi kogemusi omandama. Meie inimesed tutvuksid teistsuguse organisatsioonikultuuriga, näeksid protsesside toimimist algusest lõpuni ning saaksid tulla tagasi visiooniga, mida saame tulevikus paremini teha. Vastu saame anda sisendit kaitseväe vajaduste kohta, et ettevõtetel oleks võimalik luua paremaid tooteid ja teenuseid. Seda mitte ainult meile, vaid tervele maailmale. Seda ei saa kahjuks teha igas valdkonnas, kuid näiteks kaitsetööstuses oleks selline koostöö väga väärtuslik.

Kas teadsid?

1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi allüksused õpetatakse välja kaitseväe eri väeosades ja arvatakse pärast väljaõppe läbimist reservi brigaadi koosseisus. Brigaadi koosseisu kuulub ka kiirreageerimisvõimega jalaväepataljon Scoutspataljon.

• Tegevväelasi 1200
• Töötajaid 120
• Ajateenijaid 1770
• Liitlasi 1200
• Allüksusi 10 (Scoutspataljon, Kalevi jalaväepataljon, Viru jalaväepataljon, tagalapataljon, suurtükiväepataljon, õhutõrjepataljon, pioneeripataljon, luurekompanii, staabi- ja sidekompanii ning tankitõrjekompanii).

Artikkel ilmus kaubanduskoja ajakirja Teataja 4/2020 numbris rubriigis "Persoon".
Autor: Kaur Orgusaar, kaubanduskoja kommunikatsioonijuht