Komisjoni jõulukink
Euroopa Komisjoni niinimetatud jõulukink, ehk lõppeva aasta viimased väljakäidud ettepanekud on kõik seotud maksudega.
I algatus
Komisjon tegi ettepaneku luua ELi eelarve uue põlvkonna omavahendiliigid ja esitas kolm uut tuluallikat: esimene põhineb heitkogustega kauplemisest saadaval tulul, teine kavandatud piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi abil saadavatel vahenditel ja kolmas hargmaiste ettevõtete jääkkasumi osal, mis jaotatakse ümber ELi liikmesriikidele OECD/G20 maksustamisõiguste ümberjaotamist käsitleva kokkuleppe alusel („esimene sammas“). Euroopa Komisjon loodab, et käivitusperioodi järel, aastatel 2026–2030, peaksid uued tuluallikad hakkama tooma ELi eelarvesse keskmiselt 17 miljardit eurot aastas.
Need omavahendiliigid aitavad tagasi maksta vahendeid, mille Euroopa Liit on kogunud taasterahastu „NextGenerationEU“ toetusete rahastamiseks. Uutest omavahendiliikidest tuleks rahastada ka kliimameetmete sotsiaalfondi.
Praeguse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kohaselt kantakse suurem osa heitkoguste ühikute enampakkumisest saadavast tulust üle liikmesriikide eelarvetesse. EK jõulueelse ettepaneku kohaselt suunataks tulevikus 25% ELi heitkogustega kauplemisest saadavast tulust aga ELi eelarvesse. Pärast käivitusperioodi peaksid ELi eelarve tulud küündima aastatel 2026–2030 ligikaudu 12 miljardi euroni aastas (keskmiselt 9 miljardit eurot aastatel 2023–2030).
Piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism
EK ettepanekuga kavandatakse eraldada piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi abil saadud tulust ELi eelarvesse 75%. Selle tuluallikaga seotud ELi eelarve tulud on 2026.–2030. aastal hinnanguliselt keskmiselt ligikaudu 1 miljard eurot aastas (keskmiselt 0,5 miljardit eurot aastatel 2023–2030). Piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism ei anna eeldatavasti tulu üleminekuperioodil aastatel 2023–2025.
Rahvusvahelise äriühingu tulumaksu raamistiku reform
Selle OECD lepingu esimese sambaga jaotatakse maailma suurimate hargmaiste ettevõtete nn jääkkasumi teatava osa maksustamise õigus ümber osalevatele riikidele kogu maailmas. EK ettepanek on kehtestada omavahendite määraks 15% kokkuleppe kohaldamisalasse kuuluvate ettevõtete jääkkasumist, mis on ELi liikmesriikidele ümber jaotatud. Sõltuvalt lepingu üksikasjadest võivad ELi asjaomased eelarvetulud ulatuda aastas laias laastus 2,5 miljardist eurost 4 miljardi euroni.
Et lisada need uued omavahendiliigid ELi eelarvesse, peab EL veel muutma kahte peamist õigusakti: esiteks - omavahendite otsust, et lisada olemasolevatele omavahenditele kavandatud kolm uut omavahendite allikat. Teiseks teeb EK ettepaneku muuta mitmeaastase finantsraamistiku määrust. Selle kõige jõustumiseks peab Nõukogu omavahendite otsuse pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist ühehäälselt heaks kiitma. Otsus võib jõustuda, kui kõik ELi liikmesriigid on selle kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega heaks kiitnud. Samuti peab Nõukogu mitmeaastase finantsraamistiku määruse pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist ühehäälselt vastu võtma.
II algatus – võitlus riiulifirmade vastu
Nn jõulukingi teise osana esitas Komisjon algatuse, et võidelda riiulifirmade kuritarvitamisega ebasobivatel maksustamiseesmärkidel. Selle ettepanekuga peaks tagatama, et sellised üksused Euroopa Liidus, kellel ei ole majandustegevust või kelle majandustegevus on minimaalne, ei saa kasutada maksusoodustusi ja et nende tõttu ei tule maksumaksjatel kanda finantskoormust.
Ettepanekuga karmistatakse riiulifirmadele ettenähtud nõudeid, kehtestades läbipaistvusstandardid, et selliste üksuste kuritarvitamist maksustamise eesmärgil oleks lihtsam avastada. Ettepaneku kohaselt kehtestatakse objektiivsed näitajad, mis aitavad liikmesriikide maksuhalduritel tuvastada sellised ettevõtted, mis on olemas üksnes paberil, ning sellisel juhul nähakse asjaomasele äriühingule ette uued maksualase aruandluse kohustused ja ta kaotab võimaluse saada maksusoodustusi. Kui liikmesriigid ettepaneku vastu võtavad, peaks see jõustuma 1. jaanuaril 2024.
III algatus
Kolmandaks tegi EK ettepaneku võtta vastu direktiiv, millega nähakse ette suurte hargmaiste kontsernide ülemaailmse tegevuse madalaim tegelik maksumäär. EK sõnul järgib see ettepanek igati rahvusvahelist (OECD) lepingut ja selles sätestatakse, kuidas rakendada 137 riigi poolt kokku lepitud 15 % tegeliku maksumäära põhimõtteid ELis praktiliselt. Ettepanekus on ühised eeskirjad tegeliku maksumäära arvutamise kohta. Kavandatavaid eeskirju kohaldatakse nii riigisiseste kui ka rahvusvaheliste suurte kontsernide suhtes, mille ema- või tütarettevõtja asub ELi liikmesriigis. Kui madala maksumääraga äriühingu asukohariik ei kehtesta madalaimat tegelikku maksumäära, on ette nähtud, et emaettevõtja asukohaliikmesriik kohaldab lisamaksu.
Ettepanekuga tagatakse ka tõhus maksustamine olukordades, kus emaettevõtja asub väljaspool ELi madala maksumääraga riigis, kus samaväärseid eeskirju ei kohaldata. Ettepanekuga nähakse ette ka teatavad erandid. Tegeliku majandustegevusega tegelevatele kontsernidele avalduva mõju vähendamiseks on äriühingutel võimalik välja jätta tulu, mis on 5 % materiaalse vara väärtusest ja 5 % palgakuludest. Eeskirjadega nähakse ette ka minimaalse kasumi väljajätmine, et vähendada nõuete täitmisega seotud koormust väikese riskiga olukordades. See tähendab, et kui hargmaise kontserni keskmine kasum ja tulud jäävad asjaomases jurisdiktsioonis teatavast miinimumkünnisest allapoole, ei võeta seda tulu määra arvutamisel arvesse.
See EK maksualane tegevuskava täiendab OECD lepinguga hõlmatud elemente, kuid on sellest laiaulatuslikum. 2023. aasta lõpuks kavatseb EK avaldada ka uue äriühingute maksustamise raamistiku Euroopa Liidus.