Konkurentsipoliitika muudatused

Euroopa Liidu (EL) konkurentsipoliitikat ootavad ees muudatused. Praegu on Euroopa Komisjonil (EK) käsil senisest ulatuslikum konkurentsivaldkonda reguleerivate EL õigusaktide läbivaatamine. Eesmärgiga tagada, et kõik konkurentsipoliitika vahendid (ühinemis-, konkurentsi- ja riigiabi kontroll) oleksid eesmärgipärased. Samal ajal püüab EK lahendada ka uusi ühtsel turul tekkivaid probleeme.

Täpsemalt on konkurentsipoliitika eesmärk turumoonutusi tõhusa riikliku sekkumise abil vältida ja kõrvaldada. EK sõnul võimaldatakse selle läbivaatamisega ELi tööstusel juhtida kaksiküleminekut – st. digi- ja rohepööret ning soodustatakse ühtse turu vastupidavust.  Konkurentsieeskirjade läbivaatamise üldraamistik ning selle läbiviimise üldine ja stateegiline suund on esitatud teatises „Konkurentsipoliitika, mis toetab uute probleemide lahendamist“ (lisas).

Alljärgnevalt toon välja kolm teatises käsitletud valdkonda.

• Riigiabi ajutise raamistiku kohaste kriisimeetmete järkjärgulise lõpetamise sammud ja kaasnevad meetmed, mille abil majanduse taastumise etapis erainvesteeringuid kaasata ja suurendada.

COVIDI pandeemiast põhjustatud kriisi käsitleti EL konkurentsipoliitika mõistes kui erandlikku asjaolu, et võtta vastu riigiabi ajutine raamistik, millega anda liikmesriikidele võimalus ja vahendid majanduse toetamiseks keerulisel ajal. Viimase 18 kuu jooksul on EK jätkanud eeskirjade kohandamist vastavalt liikmesriikide ja ettevõtjate arenguvajadustele, tehes raamistikus viis muudatust, mis võimaldavad liikmesriikidel võtta mitmesuguseid toetusmeetmeid. Nüüdseks on EK vastu võtnud enam kui 670 otsust, millega kiideti heaks kõigi 27 liikmesriigi peale kokku üle 3 triljoni euro riigiabi eri majandussektorites ja eri liiki abina, sh VKEdele suunatud abi kaudu. Need otsused võeti vastu rekordiliselt kiiresti tänu vastuvõtmiseks kasutatud erimenetlustele ning tihedale koostööle EK ja liikmesriikide vahel. Liikmesriikide esitatud andmetest tuleb välja, et 2020. aasta märtsi keskpaigast kuni detsembri lõpuni kasutati selleks ajaks 2,96 triljoni euro ulatuses heaks kiidetud abist tegelikult ära ligikaudu 544 miljardit eurot. EL 27 tasandil moodustab see ligikaudu 3,9 % ELi SKPst. Absoluutarvudes anti abist rohkem kui neljandiku (155,36 miljardit eurot) Prantsusmaal, millele järgnesid Itaalia (19,8 % ehk 107,9 miljardit eurot), Saksamaa (19,1 % ehk 104,25 miljardit eurot) ja Hispaania (16,7 % ehk 90,8 miljardit eurot). Suhtelises arvestuses on Hispaania andnud abi 7,3 % ulatuses oma SKPst, talle järgneb Prantsusmaa (6,4 %). Itaalia (6,0 %), Kreeka (4,4 %), Malta (3,9 %), Ungari (3,7 %), Portugal (3,6 %), Poola (3,6 %) ja Küpros (3,5 %).

Nüüd aga on käsil selle riigiabi ajutise raamistiku järkjärguline lõpetamine.

EL tasandil on otsustatud, (näiteks tööstuspoliitika arengusuundades), et kriisitoetusmeetmed tuleb järk-järgult lõpetada, kui majandusolukord seda võimaldab. See on vajalik, et vältida majanduse asümmeetrilist taastumist ja ühtsel turul majanduslike erinevuste suurenemise ohtu. Need kriisimeetmete järkjärgulise lõpetamise sammud on:

1) riigiabi ajutise raamistiku alusel kehtivate meetmete pikendamine kuue kuu võrra kuni 30. juunini 2022. Et vältida olukorda, kus ettevõtjad jäävad vajalikust avaliku sektori toetusest järsku ilma ajal, mil liikmesriikide majandust mõjutavad tõsised häired ei ole veel lõppenud. See võimaldab kooskõlastada toetuste järkjärgulist lõpetamist, võttes arvesse erinevusi majanduse taastumise kiiruses ning seda, et eri liikmesriikides on sektoreid, mis on teistest endiselt maha jäänud;

2) muudatusega kehtestatakse kaks uut vahendit erainvesteeringute kaasamiseks ja nende mahu suurendamiseks: - investeerimistoetus majanduse kestlikuks taastumiseks (kuni 31. detsembrini 2022): see vahend võimaldab liikmesriikidel luua otseseid stiimuleid erainvesteeringuteks. Liikmesriigid võivad seda vahendit kasutada sektorite või teatud liiki äriühingute toetamiseks, et aidata täita COVID-19 pandeemiast tingitud investeerimispuudujääki. Põhjendamatute konkurentsimoonutuste vältimiseks nähakse ette kaitsemeetmed, sh äriühingutele omaosaluse kehtestamine. Olenevalt liikmesriikide majanduse erisugustest vajadustest määravad liikmesriigid ise kindlaks selle, millised on prioriteedid, ja kavandavad erainvesteeringuid võimendavad toetuskavad. Mitteammendavate näidetena on EK nimetanud:

- äriühingute digiteerimiseks vajaliku digitaristu kasutuselevõtt või ajakohastamine;

- tootmisliinide kohandamine uute toodete jaoks (nt digiteerimisseadmed, elektrisõidukid);

- investeeringud uutesse tootmisliinidesse või masinatesse, et tarnepuudujäägi kõrvaldamiseks tootmist laiendada;

- vanade masinate või seadmete asendamine tõhusamate või vähem saastavate seadmetega;

- investeeringud seadmetesse, mida on vaja ringmajanduse/ringlussevõtu ja ressurssidele kestliku juurdepääsu parandamiseks;

- toetus hoonete energiatõhususe suurendamisele;

- toetus äriühingutele, kes soovivad hankida elektrijalgrattaid, elektrisõidukeid või muid keskkonnasõbralikke transpordivahendeid, ja/või

- toetus ümber-/täiendõppe programmidele, et tööstusele jaguks kvalifitseeritud tööjõudu;

maksevõimetoetus (kuni 31. detsembrini 2023): see meede võimaldab liikmesriikidel võimendada erasektori vahendeid ja teha need kättesaadavaks investeeringuteks VKEdesse, sh idufirmadesse ja väikestesse keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatesse. Seda peab EK ise eriti oluliseks, arvestades kriisi ajal suurenenud võlataset.

• Sektorite ja vahendite üleselt olulised horisontaalsed konkurentsivahendid.

Teatises märgitakse, et EK ajakohastab oma 1997. aasta teatist turu mõiste kohta. Arvesse võetakse viimase kahekümne aasta olulised muutused, eelkõige digitaliseerimine ning kaupade ja teenuste pakkumise uued viisid, ning kajastades kaubandussuhete üha tihedamat seotust ja üleilmastumist. Turu mõiste paikapanek on määrava tähtsusega (eriti ettevõtete ühinemise ja konkurentsiõiguse juhtumite hindamise puhul). Kuna turud ei ole staatilised, tuleb seda analüüsi korrata iga juhtumi puhul, et võtta arvesse muutusi tootmisprotsessides, tarbijate eelistusi ja muid turu eripärasid, nagu innovatsioonitsüklid, tarneahelad, digiturgude ja nendega seotud ärimudelite eripärad ning turulepääsu hõlpsus uute tarnijate jaoks või pärast regulatiivseid muudatusi. Samuti tuleb igal juhul turu geograafilist ulatust uuesti hinnata, mille tulemusel võidakse turge määratleda kohaliku asemel üleilmsena, olenevalt sellest, kuidas need tegelikult toimivad ja eelkõige tarbijate ja klientide seisukohast. EK ei otsusta, millised turud peaksid olema. Turuosaliste esitatud tõendite põhjal lähtub komisjon konkurentsi hindamisel sellest, kuidas konkreetne turg tegelikkuses toimib.

• Kooskõla tagamine uute regulatiivsete põhimõtetega tulenevalt Euroopa roheleppest.

Käimasoleva riigiabi eeskirjade läbivaatamise üks eesmärkidest on tagada kooskõla nii kehtivate kui ka uute regulatiivsete põhimõtetega, näiteks põhimõttega „saastaja maksab“. Nendes eeskirjades pööratakse positiivse ja negatiivse mõju individuaalsel hindamisel erilist tähelepanu ka olulise kahju puudumise põhimõttele. Selleks toetataks kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste eelnõuga järkjärgulist fossiilkütuste kasutamise lõpetamist, selgitades, et sellise kütusega, eelkõige kõige saastavamate kütustega, nagu nafta, kivisüsi ja pruunsüsi, seotud projektidele toetuste andmine ei pruugi olla riigiabi eeskirjadega kooskõlas.