Kuidas vähendada soolist palgalõhet?

Riigikogu põhiseaduskomisjonis on menetlusel soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu, millele esitas sotsiaalministeerium  mitmeid muudatusettepanekuid, mis koja hinnangul ei aita kaasa soolise palgalõhe vähendamisele. Küll aga toovad muudatused tööandjatele halduskoormuse tõusu.

Täna on olukord, kus soolise palgalõhe põhjused on välja selgitamata, vahendid ja võimalikud lahendused palgalõhe vähendamiseks on välja töötamata ning muudatustega kaasnevad mõjusid ei ole hinnatud. Samuti on eelnõud kritiseerinud erinevad naisorganisatsioonid, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Tööandjate Keskliit, Eesti Linnade ja Valdade Liit jt, kuid ei nende ega ka koja kriitikat ei ole arvesse võetud.  

Võrdse kohtlemise teavituskohustus
Tööandjad peavad hakkama vähemalt üks kord kahe aasta jooksul teavitama töötajaid meeste ja naiste võrdsest kohtlemisest organisatsioonis ning soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks rakendatud meetmetest.

Kümne ja enama töötajaga organisatsioonis peab esitatav teave sisaldama organisatsiooni naistöötajate keskmist töötasu, millele tuleb lisaks esitada tööga seonduvalt makstava muu individuaalse tasu ja hüvitise ning rahalisse väärtusesse arvutatud antava hüve osakaalu protsent meestöötajate vastavast keskmisest sama ja võrdväärset tööd tegevate töötajarühmade kaupa. Kui ühte töötajarühma kuulub vähem kui viis töötajat, avaldatakse andmed naiste ja meeste osakaalude kohta erinevates tasustamisgruppides või palgadetsiilides.

Kaubanduskoda on muudatusele vastu, sest kui asendada regulaarne teavitamiskohustus kohutusega anda teavet vähemalt üks kord kahe aasta jooksul, siis see ei pane senisest rohkem tööandjaid teavitamiskohustust täitma. Samuti ei ole paljudes organisatsioonides võimalik võrrelda meeste ja naiste töötasusid, sest ei tehta võrdväärset tööd.

Soopõhiste andmete kogumine
Teiseks suureks kohustuseks on soopõhiste andmete kogumine töötajate kohta, mis võimaldab tööandjal ja vajaduse korral asjaomastel institutsioonidel saada mõistliku aja jooksul ühe tööandja piires isikustamata ülevaade soolise võrdõiguslikkuse olukorrast organisatsioonis ja jälgida ning hinnata võrdse kohtlemise põhimõtte ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustuse järgimist töösuhetes.

Andmed, mida tuleks edaspidi koguda ja ka säilitada on järgmised:

• Töötajate koosseis organisatsiooni eri tasanditel ja töötajarühmades;
• Keskmine palk või töötasu nende erinevate osade lõikes;
• Keskmine muu töötamisega seoses makstav individuaalne tasu, hüvitis ja rahalisse väärtusesse arvutud antav hüve, mida töötaja tööandjalt oma töö eest otseselt või kaudselt saab, nende liikide lõikes;
• Kokkulepitud tööaeg, samuti tehtud ületundide, öisel ajal töötatud tundide ja valveaja tundide arv;
• Organisatsioonisisesed liikumised töötajarühmade vahel;
• Tööle kandideerinud ja tööle võetud naiste ning meeste arv ja osakaal organisatsiooni eri tasandite ning töötajarühmade lõikes.

Täna puudub vajadus reguleerida seadusega, milliseid soopõhiseid andmeid peab tööandja koguma, sest juba praegu peavad tööandjad koguma ning  esitama erinevatele riigiasutustele infot, mis võimaldab tööandjal ja asjaomasel institutsioonidel hinnata võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist töösuhetes.

Kaubanduskoja hinnangul on soopõhiste andmete loetelu kehtestamise näol tegemist lubamatu ülereguleerimisega. 

Ebaselgusi on veel
Eelnõu muudatustes ei ole näiteks selgitatud, miks on vaja koguda andmeid tööle kandideerinud ja tööle võetud naiste ja meeste arvu ning osakaalu kohta organisatsioonis. Sellisel kujul andmete kogumine on väga koormav, eriti sektorites, kus on suur tööjõuvoolavus (näiteks kaubandus).

Kaubanduskoda ei toeta eelnõud sellisel kujul, sest see ei aita kuidagi kaasa soovitud muutustele. Toetame igati põhimõtet, et sama või võrdväärse töö eest tuleb meestele ja naistele maksta võrdset töötasu. Meie hinnangul ei ole aga sooline palgalõhe Eestis tingitud soolisest diskrimineerimisest, vaid põhjused peituvad mujal. Soolise palgalõhe peamise põhjusena näeme ühiskonnas väljakujunenud hoiakuid ja soorolle, mis omakorda tekitavad näiteks soolist segregatsiooni tööturul, mõjutavad haridusvalikuid ja takistavad töö- ja pereelu ühildamist. Kaubanduskoja hinnangul peaks riik rohkem tähelepanu pöörama eelnevalt väljatoodud probleemidele ning mitte liigselt keskenduma ja lootma vaid regulatiivsetele lahendustele.

Loe koja arvamust siit: