Kutsehaiguse diagnoosil peaks olema selgem seos konkreetse töökeskkonnaga

Kutsehaiguse diagnoosimine võib tööandjale tihtipeale ebaselgeks jääda, seetõttu pöördus kaubanduskoda sotsiaalministeeriumi poole ettepanekutega muuta regulatsiooni nii, et kutsehaiguse kujunemise seos konkreetse töökeskkonnaga oleks tänasest selgem.

Mis on kutsehaigus?

Seaduse järgi on kutsehaigus selline haigus, mille on põhjustanud teatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, analüüsides töötaja tervist ja erinevaid dokumente. Kui diagnoos on paigas, saadab arst info tööandjale ja tööandja peab hakkama oma töökeskkonda uurima ning vajadusel rakendama abinõud samalaadse haiguse ennetamiseks. Teatud juhtudel on tööandjal kohustus hüvitada töötajale ka tekkinud kahju.

Ettevõtjatele teeb muret, et:

• töötervishoiuarst paneb diagnoosi tuginedes pelgalt dokumentidele, töökeskkonda reaalselt nägemata;
• regulatsioon ei arvesta, et töötaja võib töötada korraga mitme tööandja juures;
• töötervishoiuarst paneb diagnoosi nii, et tal ei pruugi olla piisavalt infot ka teiste töötaja tööandjate kohta;
• töötervishoiuarst paneb diagnoosi nii, et tal ei pruugi olla piisavalt infot töötaja tervise ja tervisekäitumise kohta;
• tööandjale saadetavas teatises pole piisavalt infot.

Kehtivat korda tuleks muuta
Kuna kutsehaiguse diagnoosimisel on oluliseks just seos töökeskkonna ohuteguriga või töö laadiga, siis ei ole mõistlik, kui diagnoos pannakse ebapiisavate andmete põhjal. Samuti ei ole mõistlik, kui seda tehakse vaid ühe või mõne töökeskkonna andmete pinnalt, kuigi tegelikkuses võis haiguse kujunemist mõjutada ka mitmeid muid töökeskkondi ja tööväliseid tegureid.

Koda saatis ministeeriumile kirja, kus märkis, et töötervishoiuarstil peaksid olema selged andmed ka teiste tööandjate kohta (nt läbi töötamise registri). Samuti peaks tal olema täielik juurdepääs inimese terviseandmetele, digiloole ning seda tuleb ka maksimaalselt kasutada (nt ka infot, mida isik on avaldanud tervisedeklaratsioonides). Asjakohane oleks ka töökeskkonna paikvaatlus ja tööandja küsitlemine.

Selleks, et tööandjal oleks võimalus hinnata, kas kutsehaigestumise üle otsustamisel ja konkreetse töökeskkonnaga sidumisel on kõiki olulisi aspekte arvesse võetud või tuleks otsus vaidlustada, peaks ka talle saadetav teatis sisaldama rohkem infot. Töötervishoiuarst võiks märkida teatisele, milliseid asjaolusid ta hindas, kas tal oli info töötaja tervise ja tervisekäitumise kohta olemas, millised teised tööandjad ta tuvastas, millised sealsed ohutegurid haiguse kujunemist mõjutasid jms.

Muudatuste tulemusena oleks pooltel kutsehaiguse diagnoosimise protsessist selgem ülevaade. See omakorda aitab ära hoida hilisemad vaidlused ning parandab ka üleüldiselt suhtumist ja usaldusväärsust kogu kutsehaiguse diagnoosimise protsessi osas.