Kutsehaiguste loetelu võib uuest aastast pikeneda

Sotsiaalministeeriumis on valminud eelnõu, mis lisab kutsehaiguste loetellu töökeskkonna psühhosotsiaalsest ohutegurist põhjustatud haigused. Koda ei ole muudatusele vastu, kuid  tegime ministeeriumile ettepaneku muuta kutsehaiguste diagnoosimise protsess tööandjate jaoks läbipaistvamaks ning alles seejärel täiendada kutsehaiguste loetelu. 

Loetellu võib lisanduda posttraumaatiline stressihäire 
Eelnõu täiendab kutsehaiguste loetelu töökeskkonna psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud haigustega. Esiteks lisandub kutsehaiguste loetellu posttraumaatiline stressihäire. Posttraumaatiline stressihäire tekib seoses läbielatud traumaga, näiteks vägivald, õnnetus, avarii või looduskatastroof. Sellistest sündmustest võivad oma töö iseloomu tõttu olla enim mõjutatud näiteks politseinikud, kiirabitöötajad, tuletõrjujad, rongi- ja autojuhid jms töötajad. Posttraumaatiline stressihäire diagnoositakse üldjuhul siis, kui sellele iseloomulikud sümptomid on kestnud üle kuu aja ning need häirivad oluliselt inimese elu ja toimetulekut. 

Teiseks lisanduvad eelnõu kohaselt kutsehaiguste loetellu muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna psühhosotsiaalsed ohutegurid. Selline sõnastus annab töötervishoiuarstile võimaluse põhjendatud juhul diagnoosida kutsehaigus ka muude haigusseisundite puhul, kui on tuvastatud põhjuslik seos haigestumise ja töökeskkonna psühhosotsiaalse ohuteguri vahel. 

Kehtiv sotsiaalministri määrus „Kutsehaiguste loetelu“ ei hõlma psühhosotsiaalsest ohutegurist põhjustatud haigusi, mistõttu ei võimalda kehtiv õigus lugeda psühhosotsiaalsest ohutegurist põhjustatud haigust kutsehaiguseks. Seetõttu ei ole töötajal näiteks õigust nõuda tööandjalt hüvitist, kui tekkinud terviseprobleem on põhjustatud töökeskkonnas esinevast, kuid maandamata psühhosotsiaalsest ohutegurist. 

Kutsehaiguste diagnoosimise protsessi tuleb muuta läbipaistvamaks 
Oleme saanud ettevõtjatelt tagasisidet, et kutsehaiguste diagnoosimise protsess ei ole piisavalt läbipaistev. Kutsehaigestumise otsused jäävad tööandjatele tihtipeale ebaselgeks, sest ei ole selgelt aru saada, mil määral on kutsehaigus seotud konkreetse töökeskkonnaga. 

Eelnõuga plaanitavad muudatused ei aita läbipaistvust suurendada, pigem võib neil olla vastupidine mõju. Kui kutsehaiguste loetelu laiendada psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigustega, siis võivad tekkida küsimused ja vaidlused selle üle, kas haigus on tingitud konkreetsest töökeskkonnast või on haiguse kujunemisel osaliselt või ka täielikult muud põhjused, näiteks eraelulised probleemid (nt lähedase kaotus, abielulahutus, vägivallaohvriks langemine), probleemid varasemate tööandjatega (nt töökius), ühiskonnas esile kerkinud probleemid (nt sõda Ukrainas, COVID-19). 

Lisaks võib psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud kutsehaiguste diagnoosimisel tekkida olukord, kus töötervishoiuarstil ei pruugi olla täielikku ülevaadet asjaoludest, mis on olulised kutsehaiguse diagnoosimiseks. 

Eeltoodud põhjustel tegime sotsiaalministeeriumile ettepaneku täiendada kutsehaiguste loetelu alles pärast seda, kui kutsehaiguste diagnoosimise protsess on muutunud tööandja jaoks oluliselt läbipaistvamaks. 

Sotsiaalministeerium soovib kutsehaiguste loetelu täiendada alates 2023. aasta 1. jaanuarist. Plaanitavate muudatustega saad lähemalt tutvuda SIIN.