Kutsehaiguste uurimisel tuleb edaspidi rohkem suhelda tööandjaga

Sotsiaalministeeriumis on valminud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise eelnõu, mis muu hulgas paneb töötervishoiuarstile täiendavaid kohustusi seoses kutsehaiguse diagnoosimisega. Samuti annab eelnõu tööandjale võimaluse säilitada tööõnnetuste ja kutsehaigestumise uurimise raporteid töökeskkonna andmekogus.

Sotsiaalministeerium on eelnõus arvesse võtnud koja varasemat ettepanekut, et seaduses peab selgelt kirjas olema, et kutsehaiguse diagnoosimisel peab töötervishoiuarst suhtlema ka tööandjaga. Praegune seaduse sõnastus võimaldab töötervishoiuarstil tuvastada põhjusliku seose kutsehaiguse ja töökeskkonna vahel pelgalt dokumentide ja töötaja öeldu põhjal. Seega on positiivne, et eelnõuga lisandub töötervishoiuarstile kohustus vestelda tööandjaga ja vajadusel külastada töökeskkonda, kui töötervishoiuarst tegeleb kutsehaiguse uurimisega. Samuti on kiiduväärt, et eelnõus selgelt kirjas, et töötervishoiuarst peab vestlema ka töötajaga ja vajaduse korral küsima töötajalt täiendavaid terviseandmeid.

Seonduvalt muudatusega, et töötervishoiuarst peab vestlema töötajaga ja vajaduse korral küsima töötajalt täiendavaid terviseandmeid, küsis koda ministeeriumilt täpsustust, et kas see on seotud üksnes praegus(t)e tööandja(te)ga või puudutavad need punktid ka varasemaid tööandjaid. Koda tegi ka ettepaneku täiendada eelnõud nii, et töötervishoiuarst peab kutsehaiguse diagnoosimisel suhtlema lisaks praegusele tööandjale ka varasemate tööandjatega.

Raporteid saab esitada töökeskkonna andmekogus
Kaubanduskoda toetab ka eelnõuga loodavaid võimalusi, mis annavad tööandjale võimaluse koostada tööõnnetuse uurimise raport töökeskkonna andmekogus või see sinna üles laadida ning edastada ka kutsehaigestumise uurimise raporteid Tööinspektsioonile töökeskkonna andmekogu kaudu. Samuti on positiivne see, et alternatiivina jääb tööandjale võimalus edastada raport kirjalikult Tööinspektsioonile.