Labidad maasse ehk kriitilise tähtsusega toorainete algatusest
Euroopa Liidus välja hõigatud rohepööre nõuab fossiilsetest kütustest loobumist ja uue tehnoloogia kasutamist. Uus tehnoloogia aga vajab (üli)suurtes kogustes väärtuslikku toorainet. Nii näiteks prognoosib Euroopa Komisjon, et aastaks 2050 suureneb haruldaste muldmetallide globaalne nõudlus 5,5 korda; liitiumi nõudlus 57 korda; plaatina grupi metallid aga 970 korda. St Euroopa Liit vajab toorainet, seda aga EL riikides napib. Tooraine osas sõltub EL liialt kolmandatest riikidest, eriti Hiinast. EL-le on eluliselt tähtis saada juurdepääs toorainetele. Selleks talitab Euroopa Komisjon tavapärasel viisil – asudes reguleerima.
16. märtsil tuli Euroopa Komisjon (EK) välja kriitilise tähtsusega tooraineid puudutava algatusega. Algatus koosneb määrusest ja teatisest. Määrusega luuakse regulatiivne raamistik liidu võimekuse arendamiseks ning tema kriitilise tähtsusega toorainete tarneahelate kestlikkuse ja ringluspõhisuse parandamiseks.
Teatises esitatakse meetmed, et toetada uute vastastikku kasulike rahvusvaheliste partnerluse kaudu tarneahelate mitmekesistamist. Samuti keskendutakse sellele, et kasutada maksimaalselt ära ELi kaubanduslepinguid.
Kriitilise tähtsusega toorainete määrusega soovib EK eelkõige tagada juurdepääsu kriitilise tähtsusega toorainete tarnetele. Selleks nähakse ette järgmised meetmed:
- Selgete prioriteetide seadmine. Määruse lisades loetletakse kriitilise tähtsusega toorained, samuti strateegilise tähtsusega toorained, mis on otsustava tähtsusega Euroopa rohe- ja digieesmärkide saavutamiseks ning kaitse- ja kosmosealastes rakendustes, kuid mille tarned võivad tulevikus olla ohus. Määruse tulemusena sätestatakse nii kriitilise tähtsusega kui ka strateegiliste toorainete loetelu ELi õiguses.
- Strateegiliste toorainete tarneahela võimekuse suurendamiseks ja tarnete mitmekesistamiseks kehtestatakse määrusega ELile 2030. aastaks selged sihttasemed:
- Vähemalt 10% ELis aastas tarbitavast toorainest kaevandatakse liidus.
- Vähemalt 40% ELis aastas tarbitavast toorainest töödeldakse liidus.
- Vähemalt 15% ELis aastas tarbitavast toorainest saadakse ringlussevõtust.
- Ühestki kolmandast riigist ei tarnita rohkem kui 65% ühestki asjakohases töötlemisetapis strateegilisest toorainest, mis ELis aastas tarbitakse.
Määrusega vähendatakse ELis kriitilise tähtsusega tooraineprojektide halduskoormust ja lihtsustatakse neile loa andmise menetlusi. Lisaks valitakse välja strateegilised projektid, mida toetatakse juurdepääsul rahastusele ja mille puhul loamenetlus kestab vähem (24 kuud kaevandamisloa ja 12 kuud töötlemis- ja ringlussevõtuloa puhul). Samuti tuleb liikmesriikidel töötada välja oma programmid maavarade uurimiseks.
- ELi tarneriskide maandamine. Selleks et suurendada tarneahelate vastupidavust, nähakse määrusega ette, et tuleb jälgida kriitilise tähtsusega toorainete tarneahelaid ja koordineerida liikmesriikide strateegiliste toorainete varusid. Teatavad suurettevõtjad peavad auditeerima oma strateegiliste toorainete tarneahelaid, sealhulgas korraldama stressitesti.
- Lisaks kriitilise tähtsusega toorainete tarnekindluse suurendamisele ja taskukohasemaks muutmisele tuleb pingutada rohkem selle nimel, et leevendada nii ELis kui ka kolmandates riikides selle valdkonna võimalikku kahjulikku mõju töötajate õigustele, inimõigustele ja keskkonnale. EK arvab, et kriitilise tähtsusega tooraine kestlike tarneahelate arendamine toetab ka kolmandate riikide majandusarengut, samuti kestlikku juhtimist, inimõigusi, konfliktide lahendamist ja piirkondlikku stabiilsust.
Liikmesriikidel tuleb võtta vastu ja rakendada riiklikud meetmed, et parandada selliste jäätmete kogumist, mis sisaldavad kriitilise tähtsusega tooraineid ja tagada nende ringlussevõtt. Liikmesriigid ja ettevõtja peavad uurima võimalusi kriitilise tähtsusega toorainete eraldamiseks kaevandusjäätmetest nii praegu toimuva kaevandustegevuse käigus kui ka tegevuse lõpetanud kaevandustes.
Püsimagneteid sisaldavad tooted peavad vastama ringmajandusnõuetele. Selliste toodete puhul tuleb esitada teave selle kohta, mil määral need on ringlussevõetavad ja sisaldavad ringlussevõetud materjali.
EL hoogustab kaubandusmeetmeid, sealhulgas loob kriitilise tähtsusega toorainete rühma koos riikidega, kes soovivad samuti tugevdada üleilmseid tarneahelaid, tugevdab Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO), laiendab vabakaubanduslepingute ja kestlike investeeringute hõlbustamise lepingute võrgustikku ning paneb rohkem rõhku nõuete täitmisele, et võidelda ebaausate kaubandustavade vastu.
Edasi järgneb seadusandlik tavamenetlus, kus oma sõna ütlevad nõukogu ja Euroopa Parlament ja mille käigus toimub tavapärane konsultatsioonivoor liikmesriikides. Määrus võetakse vastu ja jõustub pärast seda, kui nõukogu ja Euroopa Parlament on jõudnud üksmeelele.