Laienemine välisriikidesse pole ainult suurte pärusmaa

Eesti ettevõtetest 99% on Euroopa definitsioonide järgi väikese ja keskmise suurusega ettevõtted. Ehk praktiliselt kõik. Seega, kui räägime ekspordi toetamisest või bürokraatia vähendamisest, tuleb meil paratamatult silme ette kujutada ettevõtet, kus on maksimum paarkümmend töötajat ning välisturule sisenemiseks ei ole riskida kuuekohaliste summadega ega võimalust palgata iga uue nõude järgimiseks eraldi spetsialiste.

Tihti on just nendel ka kõige keerulisem esimene samm teha ja Eesti piiridest väljapoole minna, sest nemad on need, kes pole maailmas veel nime teinud, ja kes see ikka väikesest tundmatust Eestist endale partnerit tahaks.

Kaubanduskoda näeb igapäevaselt ettevõtjaid, kes soovivad oma haaret laiendada, kas siis uute partnerite leidmise või uutele turgudele sisenemise näol, kuid ei tea kuidas seda teha. Ettevõtja ekspordi kasvatamise peamiseks eesmärgiks on käibe kasvatamine ja/või tuntuse suurendamine. Käibe kasvamise kõrvalmõjuna tekib vajadus ka töötajaid juurde palgata.

Hiljuti tegi ülemaailmne väikeste ja keskmiste ettevõtete abistamiseks loodud võrgustik Enterprise Europe Network võrgustiku teenuseid kasutanud ettevõtjate seas küsitluse, mille tulemused näitavad, et just Eesti ettevõtjad on järgmisesse aastasse vaadates Euroopas kõige optimistlikumad uute töökohtade loomisel. Nii arvas lausa 53% Eesti vastanutest, et nad seda plaanivad. See on igati positiivne näitaja, millest võib järeldada, et meie ettevõtjad on seoses ekspordi laiendamisega muutumas üha enesekindlamaks. Enamikes riikides, nii nagu Eestiski, põrkuvad ettevõtjad siis kohe aga vastamisi püsiva ja süveneva oskustööjõu nappusega. See on küsimus, mille lahendamisega on hädas kõik Euroopa riigid. Võib-olla ei tule mujal tegeleda igapäevaselt selliste muredega nagu meie sisserände piirarv, kuid koolilõpetajate oskuste mittevastavusega tööandja vajadustele küll. Viimasest annab tunnistust ka jätkuvalt kõrge noorte tööpuuduse tase üle Euroopa.

Positiivne on seegi, et ettevõtjate soov leida uusi turge on suur. Üheks põhjuseks võibki olla võrgustiku pakutavad võimalused ettevõtjatele. Kuna kaubanduskoda on Eestis tegutseva võrgustiku koordinaator, siis näeme väga selgelt ja lähedalt, et huvi võrgustiku pakutavate teenuste vastu kasvab. Nõu ja abi soovitakse eelkõige välispartnerite leidmiseks ja infot välisriigi nõuete kohta. Näiteks pöördus meie poole üks Eesti küüslaugu kasvataja, kes leidis meie abiga Lätist uue küüslaugu seemne tarnija. Aga ka vastupidi – välisriigi ettevõte otsib koostööpartnerit ja just Eestis võib leiduda talle sobiv pakkuja.

Tegelikkuses ongi igaühe enda teha, et tema ettevõte kasvaks ja areneks. Millist moodust selleks kasutada, on samuti igaühe enda teha. Kui aga ettevõtja soovib tegutseda sihipäraselt ja lõpuks ka reaalsete tulemusteni jõuda, siis pole häbiasi abi küsida – just see võib viia väikese ettevõtte lõpuks suurte hulka.

Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor

Arvamuslugu ilmus esmakordselt Äripäevas 4. detsembril 2017.