Lauldes ümber maakera
Piiri taha paistab Eesti kui tilluke riik tugeva koorilaulutraditsiooniga, kuid tegelikult pakume suure harrastajate kogukonna kõrval konkurentsi maailmas just professionaalsel tasemel. Koja värske liige Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) on üks neist kollektiividest, keda regulaarselt kutsutakse tuntud kontserdisaalidesse üle ilma ja kelle tegemisi muusikaringkondades jälgitakse, sest koor on unikaalne oma kõla, repertuaari ja Eesti autorite looming tutvustamise poolest.
Koori nägu on 39 aasta jooksul kujundanud neli väljapaistvat dirigenti. EFK asutas 1981. aastal Tõnu Kaljuste, kelle eesmärk oli kõrgetasemelise isikupärase profikoori loomine. Tema mantlipärijaiks said rahvusvaheliselt tunnustatud muusikud – inglane Paul Hillier ja hollandlane Daniel Reuss. Praegu on koori kunstiline juht ja peadirigent Kaspars Putniņš. Eesti Filharmoonia Kammerkoor on sihtasutus, mis kuulub kultuuriministeeriumi haldusalasse, sihtasutuse juhatuse liige on Esper Linnamägi.
Muusikaelu tuiksoonel
40 aasta juubeli künnisel võib nentida, et EFK on aastakümneid püsinud rahvusvahelises konkurentsis kõrgtasemel, mida kinnitavad kontserdi- ja plaadiarvustused ülemaailmses meedias ning paljud plaadiauhinnad. Näiteks valis BBC muusikaajakiri Classical Music EFK eelmisel aastal maailma kümne parima koori hulka. Koostöös mainekate plaadifirmadega, nagu ECM, Harmonia Mundi, Carus, BIS Records, on kooril valminud CD-plaate 70 ringis. Nende eest on võidetud hulgaliselt prestiižikaid auhindu, sh kaks Grammyt ehk muusikamaailma Oscarit, Gramophone’i auhind, 15 Grammy-nominatsiooni, kolm Diapason d’Or’i, Preis der Deutschen Schallplattenkritik, Danish Music Award, de Choc de l’Année Classica, Eesti parima klassikaalbumi tiitel jm, korduvalt on salvestised jõudnud Billboardi edetabeli esikümnesse.
EFK südameasi on alati olnud Eesti muusika ja kultuuri edendamine ning tutvustamine. Peale selle, et EFK-st ja Tõnu Kaljustest on saanud nn Arvo Pärdi ihumuusikud, tellib koor regulaarselt uudisloomingut. Näiteks on viimase kuue aasta jooksul tellitud koguni 12 uut teost eesti heliloojatelt. Nüüdismuusika kõrval on püsirepertuaaris alati ka klassikud: Veljo Tormis, Cyrillus Kreek, Mart Saar. Muheda kõrvalepõikena laulab koor sisse ka järgmise laulupeo harjutuslindid, millest võtavad šnitti kõik harrastuskoorid, kes laulupeole pürgivad.
Lisaks kodupubliku ees toimuvatele kontsertidele kuuluvad esinemised kuulsates saalides igasse hooaega. Näiteks kutsed Hamburgi Elbphilharmonie’sse, New Yorgi Carnegie Halli, Viini kontserdimajja, Sydney ooperimajja on kvaliteedi märk ja suur tunnustus kogu kollektiivi tööle. Et publik neid kontserte pikisilmi on oodanud, kostab reisidel nii tugevatest aplausidest kui ka pärast kontserti öeldud tänusõnadest.
Heade Eesti koostööpartnerite, Tallinna Kammerorkestri ja ERSO kõrval on EFK-l suur au teha regulaarselt koostööd selliste maailmanimedega nagu Gustavo Dudamel ja Los Angelese Filharmoonikud, Marc Minkowski ja Les Musiciens du Louvre-Grenoble, Lars Ulric Mortensen ja Concerto Copenhagen ning paljud teised.
Tihti jääb professionaalse laulja ja ka koori töö kõrvaltvaatajale mõistatuseks, kuid seda võib julgelt võrrelda tippsportlase elukutsega.
Profilaulja proovikivid
Tihti jääb professionaalse laulja ja ka koori töö kõrvaltvaatajale mõistatuseks, kuid seda võib julgelt võrrelda tippsportlase elukutsega. Ala nõuab suurt pühendumust, sest enese ülestöötamisele kulub aastaid ning amet eeldab ka edaspidi ranget distsipliini ja järjepidevat tööd. Ka ei saa professionaalset koorilauljat sugugi mitte igast soovijast. Oluline on, et laulja oleks võimeline vokaalseks koostööks, suudaks dirigendi juhtimisel süvitsi muusikasse minna, valdaks eri stiile ehk nii baroki, romantismi kui ka kaasaegset helikeelt, omandaks kiiresti kammerlikke teoseid, aga ka suurvorme ja ooperiliteratuuri. Vaid siis jõutakse kvaliteetse tulemuseni, sünnib ainulaadne kooslus ja müstiline kõla, mille sarnast mujal maailmas ei leidu.
Nagu igas organisatsioonis, on tugev juhtimine, tasakaalustatud eelarveread ja hea meeskonnatöö see, mille taustal astub lavale kollektiiv, kelle üks ja ühine eesmärk on panna helisema iga kuulaja hingekeeled.
Kas teadsid?
Kui iseloomustada koori tegemisi arvudes, siis viimaste aastate kontserdistatistika järgi esinetakse aastas ligikaudu 40 000 kuulajale ja tehakse umbes 60‒70 kontserdiga maakerale tiir peale. Näiteks anti aastal 2019 kokku 62 kontserti, neist 30 Eestis 15 000 kuulajale ja 23 välismaal 24 000 kuulajale. Sealhulgas jõuti lisaks Eesti linnadele ja küladele ka Austraaliasse, Hongkongi, Lõuna-Koreasse, Iisraeli, Itaaliasse, Norrasse, Belgiasse, Saksamaale ja Soome. Suur erand on siin mõistagi aasta 2020, kui piirangute tõttu jäi kontsertreise märkimisväärselt vähemaks ja keskenduti eelkõige Eesti publikule.
Artikkel ilmus kaubanduskoja ajakirja Teataja 1/2021 numbris rubriigis "Uus liige".
Autorid: Anneli Ivaste ja Maria Valdmaa
Päisefoto: Kaupo Kikkas