Mait Palts: reformide alguse aasta
Sel aastal sai Eestis hoo sisse mitu väga olulist ja kauaoodatud reformi.
Sajad kohalikud omavalitsused on aasta jooksul pidanud ühinemisläbirääkimisi ning loodetavasti on järgmisel aastal omavalitsuste arv kordades väiksem kui 213. Suuremad omavalitsused on kahtlemata võimekamad ning suudavad muude ülesannete kõrval senisest suuremat tähelepanu pöörata ka kohaliku ettevõtluskeskkonna edendamisele. See on riigi arengu seisukohalt äärmiselt oluline.
Haldusreformi kõrval räägiti see aasta palju ka riigireformist, kuid oluliste tegudeni ei ole paraku jõutud. Märgiline oli siiski põhimõtte kinnitamine ja sellest kinnipidamine, et avaliku sektori suurus peab vähenema koos tööealise elanikkonna vähenemisega. Ka uus koalitsioon on mitmele põhimõttelisele küsimusele oma jah-sõna andnud, näiteks maavalitsuste kaotamine. Loodame, et need ka realiseeruvad.
Ettevõtjate jaoks oli oluliseks teemaks ettevõtete tugistruktuuride reformimine. Täna on eurotoetusi jagavate asutuste tegevus killustunud ning seetõttu puudub ettevõtjatel selge arusaam, kes ja millistel tingimustel toetusi jagab. Segadust külvab ka see, et igal asutusel on omad bürokraatlikud nõuded ning kohati kattuvad ka erinevate asutuste poolt välja antavad toetused. Olukorra parandamiseks on see aasta pisikesi samme astutud, kuid ühe eurotoetusi jagava asutuse loomisest oleme veel kaugel. See peab kindlasti muutuma.
2016. aasta on märgilise tähendusega ka selle poolest, et alguse sai Eesti majanduse arenguks vajalike oskuste ja tööjõu vajaduse analüüsimine (OSKA protsess). Sel aasta analüüsiti viit erinevat tegevusvaldkonda, et lahendada tänased vastuolud tööjõu vajaduse ning koolituspakkumise vahel. OSKA protsess oli hea näide tegelikust kaasamisest, kus valdkondlik eksperdikogu koondas valdkonna kutseliitude, tööandjate, õppeasutuste ja avaliku sektori esindajad.
See aasta käivitus ka töövõimereform, mis peaks tööturule tagasi tooma tuhandeid vähenenud töövõimega inimesi ja seeläbi vähendama töökäte puudust. Tööjõupuuduse leevendamiseks on see aasta aktiivselt tegeletud ka välistööjõu temaatikaga. Peagi jõuab seadusesse näiteks põhimõte, millega vähendatakse kolmandast riigist pärit välismaalasele makstavat palganõuet Eesti keskmise palgani. Selle ettepaneku elluviimise nimel on kaubanduskoda pingutanud mitu aastat. Lihtsustusi on teisigi. Ilma välise tööjõu teadliku kaasamiseta Eesti tööturule ei ole tulevikus edukat majandust võimalik luua.
Poliitikamaastikul koondus põhitähelepanu presidendivalimisele, mis oli taasiseseisvumisaja kõige tasavägisem ning sai ootamatu lõpplahenduse. Aasata viimased kuud on kirgi kütnud uue valitsuse moodustamine. Tundub, et uus valitsus soovib rutakalt mitmeid muudatusi ellu viia, kuid seni on vajaka jäänud ühiskonna laiemast kaasamisest ning muudatusega kaasnevate mõjude analüüsimisest. Riigikogu poolt äsja vastu võetud maksumuudatuste kobareelnõu on õpikunäide sellest, kuidas ei tohiks seaduseid teha. Õnneks on valitsus ka ise oma veast vähemalt osaliselt aru saanud ning näiteks autode riigilõivuga seonduva teema puhul on tõmmatud pidurit.
Missugustel teemadel kavatsete iseäranis silma peal hoida, missugustes valdkondades näete tulemas suuri muutusi?
Uue valitsuse moodustamine on suurendanud teadmatust järgmise aasta osas. 2017. aastal selguvad pangamaksu, pakendimaksu, karastusjookide maksu ning autode maksustamise täpsem sisu. Ettevõtjaile neist midagi positiivset hetkel loota ei ole. Maksumuudatustega seoses saavad kergendatult hingata majutusettevõtted, sest uuest aastast jääb ära majutusteenuste käibemaksumäära tõus.
Suure huviga ootavad ettevõtjad uut riigihangete seadust, mis algselt pidi jõustuma juba selle aasta aprillis. Ettevõtjad loodavad eelkõige seda, et hanked muutuksid läbipaistvamaks ning uus seadus annaks hankijale paremad võimalused alapakkumiste kõrvaldamiseks. Ausam konkurents on võtmesõnaks, mida tuleb tagada. Kaubanduskoda on selle nimel arvukaid ettepanekuid teinud.
Ettevõtjate jaoks on heaks uudiseks see, et riik on viimastel aastatel võtnud bürokraatia vähendamise oma südameasjaks. Kui varasemalt oli see mõte vaid paberil kirjas, siis nüüd hakatakse nn nullbürokraatia projekti raames jõudma ka reaalsete sammudeni. Esimesi töövilju on juba näha see aasta, kuid suurem kasu ilmneb paari järgneva aasta jooksul. Suurt rõhku pannakse ettevõtete aruandluskohutuse vähendamisele. Loodame, et riik ei valmista ettevõtjatele pettumust. Tuleviku osas tekib aga küsimus, millise jälje jätab bürokraatia vähendamise protsessile Marek Helmi ning Taavi Kotka lahkumine avalikust sektorist erasektorisse.
Järgmisel aastal tuleb silm peal hoida ka haldusreformi tulemustel. Ettevõtjate ootus on see, et võimekamate omavalitsuste tekkimisel suureneks nende motivatsioon aidata kaasa kohalike ettevõtete arengule. Lisaks ootame riigireformi elluviimise jätku. Riik peab muutuma sisemiselt efektiivsemaks, sest kõiki probleeme ei ole võimalik lahendada vaid maksutulu ümberjaotamise teel. Läbi maksuameti parem töö on viimase paari aastaga riigieelarvesse toodud juurde enam kui sada miljonit maksuraha, mis on kõik kiiresti ka ära kulutatud. Sellist hüpet pole lähiajal enam realistlik teha – ka poliitikud peavad mõistma, et ümberjagatava raha suurus on otseses sõltuvuses sellest, kui hästi läheb meie ettevõtjatel.
2017. aasta läheb ajalukku kindlasti ka selle poolest, et aasta teises pooles on Eesti esmakordselt Euroopa Liidu eesistujamaa. Ühest küljest mõjutab see kindlasti positiivselt meie turismisektorit, sest Eestit külastab selle aja jooksul tuhandeid väliskülalisi. Teisest küljest on see Eestile ka hea võimalus suurendada oma tuntust Euroopas, aga ka laiemalt kogu maailmas.