Mereõigus peab soodustama laevade opereerimist Eesti lipu all
Mereõiguse revisjoni tulemusena plaanitakse kaasajastada seadusi, millega reguleeritakse laevade kasutamist ning sellest tekkivaid õigussuhteid. Kaubanduskoja hinnangul on oluline, et Eesti mereõigust puudutav regulatsioon soodustaks Eesti laevaomanike opereerimist oma laevadega Eesti lipu all, panustades seeläbi meie majanduskeskkonda.
Revisjoni käigus tulid välja õiguslikud probleemid ja vastuolud hetkel kehtivas õiguses, mistõttu on mereõiguse süsteemne uuendamine vajalik. Eesti on enamasti transiitriik ning meretransport on olulisim osa rahvusvahelisest kaubandusest. Seega on oluline Eestile rahvusvaheliste kohustuste võtmisel arvestada suuremate mereriikide, eriti Põhjamaade jt naaberriikide, ning peamiste kaubanduspartnerite praktikaga.
Olulisemate muudatustena on plaanitud:
- merendusseadustiku üldosa seaduse (MerSÜS) eelnõu väljatöötamine, mis looks alused merendusseadustiku süsteemile ning sätestaks mereõiguses olulist tähtsust omavad peamised mõisted ja olulised põhimõtted, mis on läbivalt kasutuses kõigis merendusvaldkonda reguleerivates seadustes. Sellised peamised mõisted merenduses on näiteks laev, reeder, kapten, Eesti mereala, veetee;
- uue laeva asjaõiguse ja laevaregistrite seaduse koostamine, mis oleks kooskõlas rahvusvahelise õigusega ning reguleeriks laeva õiguslikku staatust ja tsiviilkäivet. Samuti muuta paremini arusaadavaks laeva aresti ja laevaregistrite regulatsiooni. Sealhulgas nähakse ette avatud laevaregistri loomine ja plaanitakse anda laevaregistrite pidamine üle Veeteede Ametile;
- lisada meresõiduohutuse seadusesse laevade elektrooniliste sertifikaatide kasutamise võimalus;
- parandused seoses mitmete tõsiste vigade või vastuoludega kaubandusliku meresõidu seaduses lastiveo-, reisijaveo- ja prahilepingute osas. Nt parandused lastiveolepingu ja reisiprahilepingu eksliku samastamise likvideerimiseks. See aitaks tõsta Eesti reisiprahtijate konkurentsivõimet laevandusturul, sest laeva kasutuslepingu puhul saadavale prahirahale ei tule lisada käibemaksu, nagu seda tehakse lastiveolepingu puhul.
Õigusaktide eeldatav jõustumise aeg on 01.03.2020
Kaubanduskoja arvamusega saab lähemalt tutvuda siin: