Mida Euroopa Komisjon ütleb Eesti kohta
31. jaanuaril, ühtse turu 30. aastapäeva tähistamise raames, avaldas Euroopa Komisjon (EK) 2023 aasta aruande ühtse turu kohta ja ühtse turu 2022 tulemustabeli. Viimases esitatakse üksikasjalik ülevaade ühtse turu normide rakendamisest riikide kaupa. Alljärgnevalt, andmaks teavet selle kohta, kuidas ja mida EK liikmesriikide (sh Eesti) osas vaatab ja hindab, on välja toodud mõned selles esitatud andmed.
Ülevõtmise puudujääk (protsent kõigist ülevõtmata direktiividest): 1,2% (viimane aruanne: 0,5%) – märkimisväärne kasv 0,7 protsendipunkti. Eesti on üks kuuest liikmesriigist, kes on aruandeperioodil oma puudujääki enam kui kahekordistanud, mistõttu ei ole täidetud Euroopa Ülemkogu seatud 1% eesmärk.
ELi keskmine = 1,6 %; kavandatud eesmärk (ühtse turu aktis) = 0,5 %
Eesti toimis selle kriteeriumi täitmisel pidevalt hästi (välja arvatud 2016. aastal, kui liikmesriigid pidid üle võtma ebatavaliselt suure hulga direktiive). Siiski on see nüüd ületanud 1% künnise ja selle viimane teatatud puudujääk on kasvanud 140%. Lisaks ei võtnud Eesti üle 35% ühtse turu direktiividest (9 direktiivi 26st), mis oli üle võetud 6 kuu jooksul enne puudujäägi arvutamise tähtpäeva (1. juunist kuni 30. novembrini 2021). Võttes arvesse COVID-19 pandeemiast tingitud piiranguid, näitab see, et Eesti võiks direktiivide õigeaegset ülevõtmist paremini korraldada (kuigi keskmine viivitus direktiivide ülevõtmisel on mõõdukas – vt allpool).
Hilinenud direktiivid: 12 (eelmine aruanne: 5), sealhulgas 3 finantsteenuste kohta ja 3 ühenduvuse/meedia/digitaalühiskonna sektoris. Ükski direktiiv ei ole hilinenud rohkem kui 2 aastat.
Keskmine viivitus direktiivide ülevõtmisel: 5,8 kuud (eelmine aruanne: 3,6 kuud) – kasv 2,2 kuud, kuid Eesti on üks neist liikmesriikidest, kus direktiivide ülevõtmise keskmine viivitus on kõige lühem.
ELi keskmine = 8,6 kuud
Eelmisel aastal esikohal olnud Eestil on nüüd kuues lühim keskmine viivitus. Selle 12 täitmata direktiivist 3 on olnud tähtajalised rohkem kui 6 kuud ja 9 vähem kui 6 kuud.
Vastavusdefitsiit (protsent kõigist valesti üle võetud direktiividest): 0,9% (eelmine aruanne: 1,4%) – märkimisväärne langus 0,5 protsendipunkti võrra. Liikmesriikide seas oli Eesti langus aruandeperioodil suuruselt teine, kuid puudujäägilt teine väiksem.
ELi keskmine = 1,3 %; kavandatud eesmärk (ühtse turu aktis) = 0,5 %
Uute rikkumismenetluste arv, mille komisjon on algatanud liikmesriikide vastu ühtse turu direktiivide ebaõige ülevõtmise eest, on 2 aastaga vähenenud enam kui poole võrra. Sellegipoolest on pooleliolevate juhtumite arv endiselt suur. Kuna 9 direktiivi on eeldatavasti valesti üle võetud, on Eesti vastavuspuudujääk tublisti alla ELi keskmise.
Menetluses olevad ühtse turu juhtumid: 8 (1 uus ja 5 lõpetatud juhtumit; eelmine aruanne: 12 pooleliolevat juhtumit) – vähenemine 4 juhtumi võrra ja suurim protsentuaalne vähenemine liikmesriikide seas (-33%).
ELi keskmine = 27 juhtumit
Eestis on alati olnud vähe pooleliolevaid kohtuasju, mis on tublisti alla ELi keskmise. Nagu ka eelmisel aruandeperioodil, on see liikmesriik, kus pooleliolevate kohtuasjade arv on kõige väiksem.
Komisjon algatas aruandeperioodil liikmesriikide vastu 120 uut kohtuasja (lisaks hilinenud ülevõtmisega seotud kohtuasjadele), mis olid 1. detsembri 2021. aasta seisuga veel menetluses. Eesti vastu algatati vaid 1 kriminaalasi, mis on liikmesriikide seas kõige väiksem arv ja tublisti alla ELi keskmise, milleks on aruandeperioodil algatatud 4 uut juhtumit. Alates 2020. aasta detsembrist on aga lahendatud 5 Eesti juhtumit, mis on vähem kui ELis keskmiselt (8).
Probleemsed sektorid: puudub konkreetne sektor.
Keskmine kohtuasjade kestus: 37 kuud kaheksa ühtse turu kohtuasja puhul, mida ei ole veel Euroopa Kohtusse saadetud (eelmine aruanne: 23,6 kuud) – see on tohutu kasv 13,4 kuu võrra ja suuruselt kolmas kasv liikmesriikide seas. Eesti ei ole enam liikmesriik, kus juhtumite keskmine kestus on kõige lühem, kuid jääb siiski alla ELi keskmise.
ELi keskmine = 42,8 kuud
Eesti keskmine juhtumite kestus on viimase 3 aasta jooksul oluliselt kasvanud (+45%). Mõõduka kuhjunud kohtuasja keskmist kestust (8 juhtumit) mõjutab eriti 10 aasta vanune juhtum lennutranspordis. Ainult 1 uue kohtuasja algatamine (mille keskmine kestus on lühem kui aasta) ja 5 kohtuasja lahendamine keskmise kestusega 15 kuud mõjutavad lõpptulemust vähe.
Kohtulahendite täitmiseks kulunud aeg: Eestil ei ole ühtegi ühtse turu juhtumit, mis oleks Euroopa Kohtu lahendi staadiumis ja lõpetatud viimase 5 aasta jooksul (viimane aruanne: sama).
ELi keskmine = 46,8 kuud
SOLVIT
- Juhtumite arv – väga väike. Esitatud juhtumeid: 10 (2020. aastal 11) Laekunud juhtumeid: 1 (2020. aastal 6)
- Vastu võtmata juhtumeid: 10 (2020. aastal 10)
- Eraldusvõime määr: 100% (100% 2020. aastal)
- Käitlusaeg (kodukeskusena)Vastus 7 päevaga: 100% (2020. aastal 100%) – väga hea
30 päevaga koostatud juhtumid: 100% (2020. aastal 100%) – väga head Lahendused vastu võetud 7 päeva jooksul: 100% (100% aastal 2020) – hea - 30 päeva jooksul vastu võtmata juhtumid: 100% (2020. aastal 100%) – väga hea
- Menetlusaeg (juhtkeskusena) Juhtumid vastu võetud 7 päeva jooksul: 100% (100% aastal 2020) – väga head Lõpetatud juhtumid 10 nädalaga: 100% (100% aastal 2020) – väga hea
- Töötajate arv: Piisav
Makseviivitused
- 2022. aastal oli Eesti ametiasutuste keskmine makseviivitus (seadusest või lepingus kokku lepitud maksetingimustest ületav aeg) 16 päeva.
- Keskmine päevade arv, mis kulus selleks, et ettevõte saaks oma arved tasuda teiste ettevõtete poolt (ettevõtetevahelised maksed), oli 56,04 päeva.
Ühtse turu 2023. aasta aruanne 30 aastat ühtset turgu
Ühtse turu 2022. aasta tulemustabel