Mida Euroopas ei ole, ehk ei saa me läbi Hiinata
Aina enam on Euroopa Liidus vaja kriitilise tähtsusega toorained. Euroopa Komisjon vaatab Euroopa Liidu kriitilise tähtsusega toorainete loetelu üle iga kolme aasta tagant, ning kõige uuem kriitilise tähtsusega toorainete loetelu avaldati 2020 aastal. See sisaldab 30 materjali võrreldes 14 materjaliga 2011. aastal, 20 materjaliga 2014. aastal ja 27 materjaliga 2017. aastal. Viimasest nimekirjast jäi loetellu 26 materjali. Kuid esimest korda lisati boksiit, liitium, titaan ja strontsium.
| 2020. aasta kriitilise tähtsusega toorained (pärast 2017. aastat lisatud materjalid on esitatud poolpaksus kirjas) | ||
| Antimon | Hafnium | Fosfor |
| Bariit | Rasked haruldased muldmetallid | Skandium |
| Berüllium | Kerged haruldased muldmetallid | Ränimetall |
| Vismut | Indium | Tantaal |
| Boraat | Magneesium | Volfram |
| Koobalt | Looduslik grafiit | Vanaadium |
| Koksisüsi | Looduslik kautšuk | Boksiit |
| Fluoriit | Nioobium | Liitium |
| Gallium | Plaatinarühma metallid | Titaan |
| Germaanium | Fosfaatmaak | Strontsium |
Kõigi nende puhul on tegemist toorainetega, mida Euroopas kas ei ole või on ülimalt vähe.
Euroopa Liitu tulevad märgitud materjalid kolmandatest riikidest. Näiteks tarnib Hiina 98% ELi haruldaste muldmetallide varudest, Türgi 98 % ELi boraadivarudest ning Lõuna Aafrika katab 71% ELi plaatina- ja veelgi suurema osa plaatinarühma metallide iriidiumi, roodiumi ja ruteeniumi vajadusest. Hafniumi ja strontsiumi tarnimisel toetub Euroopa Liit üksikutele kohalikele ettevõtetele.
Kõik need kriitilise tähtsusega toorained on sisendiks Euroopa tootvale tööstusele. ELi enda toorainete sektoris on umbes 350 000 töökohta, kuid tootvas tööstuses, mis sõltub usaldusväärsest ja takistusteta juurdepääsust mineraalsetele toorainetele, on üle 30 miljoni töökoha. 2018. aastal jäi Euroopa Liidu sõltuvus metalliimpordist vahemikku 75% - 100% olenevalt metallist. Toorainest sõltuvad ELi tööstusharud andsid samas 206 miljardit eurot lisaväärtust.
Rohepöörde mõjud
Seoses rohepöördega kasvab kriitilise tähtsusega toorainete vajadus aga märkimisväärselt. Võrreldes praeguste tarnemahtudega vajaks EL näiteks elektriautode akude ja energia salvestamise jaoks 2030. aastal kuni 18 korda rohkem liitiumi ja 5 korda rohkem koobaltit, ning 2050. aastal peaaegu 60 korda rohkem liitiumi ja 15 korda rohkem koobaltit.
Nõudlus püsimagnetites, nt elektrisõidukites, digitehnoloogias või tuulegeneraatorites kasutatavate haruldaste muldmetallide järele võib 2050. aastaks suureneda kümme korda. Maailmapank prognoosib, et nõudlus metallide ja mineraalide järele suureneb seoses kliimaeesmärkidega kiiresti. Nii näiteks 2050 aastaks kasvab nõudlus asjaomaste metallide, nagu alumiiniumi, koobalti, raua, plii, liitiumi, mangaani ja nikli järele 2°C stsenaariumi juures tavapärase stsenaariumiga võrreldes rohkem kui 1000%.
OECD prognoosib, et hoolimata materjalimahukuse ja ressursitõhususe paranemisest ning teenuste osakaalu kasvust majanduses suureneb üleilmne materjalikasutus enam kui kaks korda – 79 miljardilt tonnilt 2011. aastal 167 miljardi tonnini 2060. aastal (+110%).
Kõik see tähendab, et rohepööre (st ELi majanduse ümberkujundamine) ja kliimaeesmärkide täitmine sõltub kriitilise tähtsusega ja strateegiliste toorainetega varustamise kestlikkuse tagamisest. Mis aga omakorda tähendab, et suures osas Hiinast. Mineraalid, metallid ja kõrgtehnoloogilised materjalid on puhta energia, keskkonnahoidlike tehnoloogiate ja liikuvuse jaoks üliolulised. Ilma nendeta ei ole üleminek võimalik. Euroopa Liit peab võtma kasutusele meetmeid, et vähendada välissõltuvust, mitmekesistada tarneahelaid ja investeerida ringlussevõturajatistesse.
Euroopa Komisjon esitabki oma teatises „Kriitilise tähtsusega toorainetega seotud vastupanuvõime: teekond suurema julgeoleku ja kestlikkuse poole“ kriitilise tähtsusega toorainete loetelu, toob välja kriitilise tähtsusega toorainete turvalise ja kestliku tarnimisega seotud probleemid ning meetmed ELi vastupanuvõime ja avatud strateegilise autonoomia suurendamiseks.
EK hinnangul tuleks:
- töötada välja vastupanuvõimelised väärtusahelad ELi tööstusökosüsteemide jaoks;
- vähendada ressursside ringkasutuse, kestlike toodete ja innovatsiooni abil sõltuvust kriitilise tähtsusega esmastest toorainetest;
- tugevdada toorainete säästvat ja vastutustundlikku liidusisest hankimist ja töötlemist;
- mitmekesistada tarneid, kasutades jätkusuutlikku ja vastutustundlikku hankimist kolmandatest riikidest, tugevdades eeskirjadel põhinevat avatud toorainekaubandust ning kõrvaldades rahvusvahelise kaubanduse moonutused.
Suurt potentsiaali nähakse ressursside ringkasutuses. Näiteks võetakse ringlusse üle 50 % mõnest metallist, nagu raud, tsink või plaatina, ning need moodustavad üle 25 % ELi tarbimisest. Teiste toorainete, eriti nende puhul, mida on vaja taastuvenergia tehnoloogiate või kõrgtehnoloogiliste rakenduste jaoks – näiteks haruldased muldmetallid, gallium või indium –, on teisene tootmine siiski vaid marginaalne. See tähendab tohutut potentsiaalse väärtuse kadu ning välditava surve tekitamist keskkonnale ja kliimale.
Allikas: EK teatis „Kriitilise tähtsusega toorainetega seotud vastupanuvõime: teekond suurema julgeoleku ja kestlikkuse poole“.