Mida teha kõrgete energiahindadega?

Euroopa Komisjoni (EK) vastus kõrgetele energiahindadele on pakkuda meetme- ja toetuspaketti. Vähemasti nii on komisjon öelnud oma teatises „Toimetulek energiahindade tõusuga – meetme- ja toetuspakett“.

Konkreetsemalt ütleb komisjon, et praegune hinnatõus nõuab kiiret ja koordineeritud reageerimist ning kehtiv õigusraamistik võimaldab Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel võtta ootamatuid hinnakõikumisi leevendavaid meetmeid. Sealjuures eristab EK kiireloomulisi meetmeid, mille eesmärgiks on kiiresti leevendada mõju haavatavatele rühmadele, ning ka keskpika perspektiivi meetmeid mille eesmärgiks on, et EL kasutaks energiat tõhusamalt, sõltuks vähem fossiilkütustest, tuleks paremini toime energiahindade tõusuga, ning tagaks samal ajal lõpptarbijatele taskukohase ja puhta energia.

Euroopa Komisjoni nägemuses võiks selliseid kiireloomulisi meetmeid osaliselt rahastada Euroopa Liidu heitkogustega (HKS) kauplemise süsteemi enampakkumistest saadavast tulust, energiahindadele kehtestatud maksudest ja keskkonnamaksudest. Näiteks 1. septembrist 2020 30. augustini 2021 ulatus ELi HKSi enampakkumistest saadav tulu 26,3 miljardi euroni.

Kiireloomulised meetmed

Liikmesriigid võiksid:

• pakkuda tähtajalisi kompensatsioonimeetmeid ja otsetoetust energiaostuvõimetutele lõppkasutajatele, sealhulgas riskirühmadele, nt vautšerite abil või kattes osa nende energiaarvest, mida rahastataks muu hulgas HKSi tuludest;
• kehtestada ja/või säilitada kaitsemeetmed, et vältida energiavõrgust lahtiühendamist või lükata makseid ajutiselt edasi;
• vahetada parimaid tavasid ja koordineerida meetmeid komisjoni energiaostuvõimetuse ja kaitsetute tarbijate koordineerimisrühma kaudu.

Samuti võivad liikmesriigid maksta spetsiaalseid sotsiaaltoetusi suurimas ohus olevatele isikutele, et aidata neil tasuda lühiajaliselt energiaarveid, või pakkuda toetust energiatõhususe parandamiseks, tagades samal ajal turu tõhusa toimimise. Seda võib teha kindlasummaliste maksetena, et säilitada stiimul energiatarbimise vähendamiseks ja energiasäästu investeerimiseks.

Maksustamine
Elektri ja gaasi jaehindadele kehtestatud maksud on väga erinevad. Keskmiselt moodustavad need 41% kodumajapidamiste elektrihindadest ja 30-34% tööstustarbijate elektrihindadest ning 32% kodumajapidamiste gaasihindadest ja 13-16% tööstustarbijate gaasihindadest. Euroopa Liidu energia maksustamise direktiiv ja käibemaksudirektiiv tagavad liikmesriikidele teatava paindlikkuse.

Energia maksustamise direktiiv võimaldab liikmesriikidel vabastada kodumajapidamiste kasutatav elekter, maagaas, kivisüsi ja tahkekütused maksust või kohaldada nende suhtes vähendatud maksumäära. Liikmesriigid võivad neid maksuvabastusi või -vähendusi rakendada otse maksustamistasemel erinevate määrade kohaldamise kaudu või makstes tagasi kogu maksusumma või osa sellest. Vähendatud maksumäärad peavad olema sihipärased ja need ei tohi kaasa tuua moonutusi. Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada energiatoodetele vähendatud käibemaksumäära, kui nad järgivad ELi käibemaksudirektiivis sätestatud miinimummäärasid ja konsulteerivad ELi käibemaksukomiteega. Seega võiksid liikmesriigid vähendada kaitsetu elanikkonna maksumäärasid ajaliselt piiratud ja sihipärasel viisil ja kaaluda taastuvenergia toetuskavade rahastamist maksude asemel elektriarvevälistest allikatest. 

Riigiabi
Üldist laadi meetmed, mis aitavad võrdselt kõiki energiatarbijaid, ei kujuta endast riigiabi. Sellised võivad olla näiteks maksude vähendamine ning maagaasi-, elektri- või kaugküttetarnete vähendatud maksumäär. Seda arvestades võiksid liikmesriigid:  

• võtta kasutusele meetmeid, et vähendada kõigi energia lõpptarbijate energiakulusid;
• pakkuda ettevõtjatele või tööstusharudele abi kriisiga toimetulekuks täielikus kooskõlas riigiabi raamistikuga, kasutades vajaduse korral raamistikuga ette nähtud paindlikkust ja soodustades fossiilkütustest loobumist;
• hõlbustada suuremat juurdepääsu taastuvelektri ostulepingutele mitte ainult suurettevõtjate, vaid ka VKEde jaoks, näiteks koondades lõpptarbijate nõudluse kooskõlas konkurentsieeskirjadega;
• toetada elektriostulepinguid selliste kõrvalmeetmetega nagu ostjate ja müüjate kokkuviimine, tüüplepingud ja riskide vähendamine programmi „InvestEU“ finantstoodete abil.

Turujärelevalve valdkonnas Euroopa Komisjon

• uurib märke võimalikust konkurentsivastasest käitumisest energiaturul;
• palub ESMA-l veelgi tõhustada Euroopa CO₂-turu arengusuundade jälgimist;
• tagab koos Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti (ACER) ja riiklike asutustega energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse nõuete täitmise.

Rahvusvaheliste partnerite kaasamine

Euroopa Komisjon:

• tõhustab energiavaldkonnas oma rahvusvahelist tegevust, et tagada rahvusvaheliste turgude läbipaistvus, likviidsus ja paindlikkus;
• esitab 2022. aasta alguses rahvusvahelise energiaalase tegevuse strateegia, milles mh kaalutakse meetmeid, mis on vajalikud rahvusvaheliste energiaturgude turvalisuse ja konkurentsivõime tagamiseks kogu käimasoleva energiasüsteemi ümberkujundamise ajal.

Kuna peamiseks kõrgete energiahindade põhjuseks on maagaasi hind, siis võib õigel ja asjakohasel EK rahvusvahelisel tegevusel olla hinnataseme osas tegelikult määrav tähtsus.

Keskpikk perspektiiv

Euroopa Komisjon: 

• teeb 2021. aasta detsembriks ettepaneku gaasi- ja vesinikuturgu reguleeriva raamistiku kohta;
• kaalub varustuskindlust käsitleva määruse muutmist, et tagada gaasihoidlate tõhusam toimimine kogu ühtsel turul ja sõlmida vajalikud solidaarsuskokkulepped;
• võtab 2021. aasta novembriks vastu määruse, millega luuakse uued piiriülesed piirkondlikud gaasitarnete riskirühmad, et analüüsida riske ning anda liikmesriikidele nõu riiklike ennetavate ja hädaolukorra tegevuskavade koostamisel;
• toetab tulevikukindla energiasalvestamise kui peamise paindlikkusvahendi arendamist nii lühiajalise kuni keskpika aja salvestamise (nt tarbimiskaja ja akud) kui ka pikaajalise salvestamise jaoks (nt vesinik);
• uurib gaasireservide vabatahtlike ühishangete võimalikku kasu ja korraldust kooskõlas energiaturu määruse ja ELi konkurentsieeskirjadega; 
• võtab vastu elektrisüsteemi küberturvalisuse reeglistiku;
• teeb ACERile ülesandeks uurida elektrienergiaturu praeguse korralduse eeliseid ja puudusi ning esitada 2022. aasta aprilliks komisjonile hindamiseks soovitused;
• uurib uue algatuse tegemise võimalust täielikult ühtlustatud piirkondlike või kogu ELi hõlmavate jaemüügiturgude arendamiseks.

Õiglase ülemineku toetamiseks ja lõppkasutajate kaitsmiseks
Teeb Euroopa Komisjon 2021. aasta detsembriks ettepaneku nõukogu soovituseks, milles antakse liikmesriikidele lisasuuniseid selle kohta, kuidas kõige paremini käsitleda rohepöörde sotsiaalseid ja tööjõuga seotud aspekte.

Liikmesriigid võiksid:

• toetada tarbijate võimestamist, andes tarbijatele teavet ja pakkudes valikuvõimalusi seoses sellega, kuidas nad saavad osaleda energiaturul, saada paremat kaitset ja olla energiatarneahelas paremal positsioonil;
• määrata viimasena vastutava tarnija juhuks, kui mõni tarnija lahkub turult või ei suuda enam tarnida;
• suurendada veelgi tarbijate rolli energiaturul, aidates parandada tarbimise juhtimist ning arendades tarbijate iseenda varustamist individuaalsete taastuvenergia ja energiakogukonna kokkulepete kaudu.

Taastuvenergiasse ja energiatõhususse tehtavate investeeringute suurendamiseks
Liikmesriigid peaksid:

• kiirendama taastuvenergia enampakkumisi ning tagama taaste- ja vastupidavusfondi asjakohaste investeeringute kiire ja täieliku elluviimise;
• kiirendama lubade andmist, vähendades aeganõudvaid ja keerulisi loamenetlusi, mis on puhta energia taristu arendamisel ja kasutuselevõtul üks suuremaid takistusi;
• hoogustama taastuvenergiaseadmete tootmist, mis on taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamisel veel üks oluline edutegur;
• suurendama investeeringuid energiatõhususse ja hoonete energiatõhususe parandamisse, mis vähendab energiatarbimist ja -kulusid ning alandab survet energiaturgudele;
• ühishuviprojektidele tuginedes suurendama investeeringuid üleeuroopalistesse võrkudesse.

Need projektid hõlmavad võrkudevahelisi ühendusi, riiklike kitsaskohtade kõrvaldamist, energia salvestamist ning ülekande- ja jaotusvõrkude arukamaks muutmist.

Euroopa Komisjon seoses taastuvenergiaga:

• esitab 2022. aastal suunised taastuvenergia lubade andmise menetluste kiirendamise kohta ning jätkab tihedat koostööd liikmesriikide ametiasutustega, et teha kindlaks head tavad ja vahetada nende kohta teavet;
• alustab 2022. aasta alguses võrgueeskirja väljatöötamist nõudluspoole paindlikkuse tagamiseks;
• viib lõpule energia- ja keskkonnaalase riigiabi suuniste läbivaatamise, mis aitab täita Euroopa rohelist kokkulepet vähima kuluga, hõlbustades investeeringuid energiatõhususse ja taastuvenergiasse;
• jätkab liikmesriikide abistamist selleks, et nad saaksid parimal viisil ära kasutada ELi eelarvest ja taasterahastust „NextGenerationEU“ kättesaadavaid rahalisi vahendeid.