Miks on Eestil vaja Bocuse d’Ori?
Bocuse d’Or on kõige prestiižikam kokakunstivõistlus maailmas, tihti nimetatakse seda ka kulinaariaolümpiaks. Selle kutsus ellu Prantsuse peakokk Paul Bocuse 1987. aastal Lyonis Prantsusmaal.
Konkursil võistlevad 24 maailma parimat kokka, kes valmistavad pealtvaatajate silme all oma võistlustööd. Esimest korda kutsuti Eesti sel kuulsal kokandusvõistlusel osalema 2008. aastal. Eesti kokkasid on võistlusel alati saatnud edu ning kõik road on valminud meie oma kohalikust toorainest. Nüüd, juba 2020. aasta mai lõpus, on meil võimalus korraldada selle suurvõistluse eelvoor siin koduses Eestis. Bocuse d’Ori finaal toimub 2021. aastal Lyonis.
Kümme aastat tööd, et toimumiskohaks saaks Eesti
Ligi kümme aastat oleme teinud tasahilju tööd, et saada võistluse eelvooru toimumiskohaks Eesti. Meil on ette näidata häid tulemusi eelnevatelt võistlustelt, aga ka seda, et oleme töökad ning valmis ülesande vastu võtma. Samuti oleme Eestist rääkinud kui suurepärasest kohast, kus võistlust korraldada. Nüüd tuleb vaid olla sama hea, kui oleme lubanud, et oleme.
Suures plaanis ongi Bocuse d’Or Eesti riigi, eeskätt Tallinna mainekujundusprojekt. Enamik külalisi tuleb siia üheks nädalaks, mil võistlus kestab, ja just pealinna. Kohale tulevad ka kõik otsustajad, kes määravad maailma gastronoomia suundasid. Michelin, Gault-Millau, välisriikide ajakirjanikud, blogijad ja paljud teised. Neile tuleb vaid näidata kätte õige suund ja tutvustada Eesti toitu kogu hingest.
Bocuse d’Or toob kasu mitmel tasandil
Ungari korraldas võistluse 2018. aastal ja võime nende näitel julgelt öelda, et võistluse korraldamine (ja võitmine) on toonud nende tipprestoranidesse väga palju inimesi. Seega ei mõjuta Bocuse d’Or mitte ainult restorane, vaid kogu teenindavat sektorit, sest külalised peavad ju kuskil ööbima, millegagi ringi liikuma jne.
Bocuse d’Oril heade tulemuste saavutamine mõjutab tervet sektorit ja mitte ainult sellest vaatevinklist, et sööjad on teadlikumad või neid on rohkem. Hoopis kvaliteet tõuseb peaaegu kõikides kohtades, kus pakutakse toitu. Näiteks üritage Norras, Rootsis või Taanis saada halba toitu ‒ kuna nad on alati edukad, siis uhkus ja pitser „me oleme parimad“ ei luba neil lihtsalt midagi kehva pakkuda. Kui seesama välismaalane saaks Eestis sama head toitu kui kodus, või veelgi paremat, siis oleme loonud Eestist suurepärase kuvandi.
Võistlus võimaldab teha Eesti kokkadest kaubamärgi
Bocuse d’Ori korraldamise ja kõige sellega kaasnevaga omandame selliseid oskusi, mida me ei saa kuskilt mujalt. Kokkadele annab osalemine enesekindlust, esinemisoskust, kunstilist mõtlemist ja palju muud. Võistlus toimub telekaamerate ees ning jätab vaatajale kustumatu mulje just meie kokkadest ja meie maast.
Kui me suudame Bocuse d’Ori võita, siis saame oskuste pagasi, millega edaspidi õpetada järgmisi uusi võitjaid. Näiteks Rootsis valmistatakse kõikides kokakoolides ette uusi tšempioneid. Nende kokad töötavad maailma parimates restoranides ‒ ei ole vahet, kas need on Dubais, Singapuris, New Yorgis või kusagil mujal, kuid vaieldamatu fakt on see, et Rootsi kokk on kaubamärk. Ka meie peame tšempionkokkasid kasvatama ja Bocuse d’Or on selleks suurepärane võimalus.
Eesti toit tuleb teha maailmakuulsaks
Keegi peale meie endi ei saa meie toitu väärindada. Hea näide on islandlased ja skyr. Skyr’i leiab ka meie toidupoodidest ning ei ole vist kedagi, kes ei teaks, kust see pärit on. Ka meil on selliseid võimalusi, tuleb vaid need üles leida ja piisavalt esile tuua. Me ei suuda kunagi toota midagi Hiina-suuruse riigi tarbeks, seetõttu peaks meil seda enam olema traditsioonilisi ja eksklusiivseid tooteid.
Lööge kaasa!
Kuna Eesti näitamine ja tutvustamine on meie kõigi huvides, siis aastal 2020 Tallinnas toimuva Bocuse d’Ori Euroopa eelvooru korraldamisel saavad aidata kaasa kõik Eesti ettevõtted. Nimelt otsib Boucuse d’Ori meeskond partnereid, kellega 28. ja 29. mail 2020 Saku suurhallis toimuv suursündmus hiilgavalt ellu viia!
Lisainfot saab www.bocusedor.ee
Autor: Dimitri Demjanov, Bocuse d’Or Eesti president
Artikkel ilmus esmakordselt kaubanduskoja ajakirja Teataja detsembri numbris.
