Millega peab tööandja arvestama töösuhetes seoses koroonaviirusega?

Kaubanduskoja juristid koostasid ülevaate võimalustest, mida töölepingu seadus pakub tööandjatele, et tulla toime eriolukorra ja koroonaviiruse levikuga. Lisaks annavad meie juristid soovitusi, kuidas täita koroonaviiruse leviku ajal töökeskkonnaga seotud nõudeid.

Töötasu
Tööandja võib vähendada töötaja töötasu üksnes poolte kokkuleppel. Seda põhimõtet ei muuda ka valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukord. Hilisemate vaidluste vältimiseks tuleb ka ajutine töötasu vähendamine vormistada kirjalikult ning allkirjastada mõlema poole poolt. Sama põhimõte kehtib ka teiste töölepingu muudatuste puhul.

Erandina võib tööandja ilma töötaja nõusolekuta vähendada töötasu, kui tööandja ei saa ettenägematusest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd ning kokkulepitud töötasu maksmine on tööandja jaoks ebamõistlikult koormav. Selline olukord võib tekkida näiteks seoses koroonaviirusega. Erandi kasutamisel võib tööandja vähendada töötasu kuni kolmeks kuuks 12 kuu jooksul mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla töötasu alammäära (3,48 eurot tunnis ja 584 eurot kuus). Enne töötasu vähendamist peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, sh kaugtööd. Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega. Tööandja peab teatama töötasu vähendamisest vähemalt 14 päeva ette.

Koondamine
Tööandjal on õigus töötaja koondada koroonaviirusest tingitud majanduslikel põhjustel. Töölepingu seadus näeb ette, et tööandjal on lubatud tööleping erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul. Koroonaviirusest tingitud koondamine toimub töölepingu seaduses välja toodud koondamise reeglite kohaselt.

Puhkused
Kui tööandjal ei ole praeguses olukorras võimalik pakkuda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd või tööandjal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid töötasu maksmiseks, siis võivad pooled leppida kokku näiteks palgata puhkuses. Ilma töötaja nõusolekuta ei ole see aga lubatud.

Kui töö tegemine ei ole hetkel võimalik, siis võivad pooled leppida kokku ka puhkuse või lisapuhkuse kasutamises. Tööandja ei pea küsima töötaja nõusolekut põhipuhkusele saatmiseks üksnes olukorras, kus puhkus on kantud puhkuste ajakavasse, mis on tehtud töötajale teatavaks enne 31. märtsi.

Kaugtöö
Tööandjatel, kel on võimalik kaugtööd pakkuda, tasub meeles pidada, et ilma töötaja nõusolekuta ei ole lubatud töötajat kaugtööle sundida ning ka vastupidi. See tähendab, et kui pooled ei ole varasemalt kaugtöös kokku leppinud, siis tuleb vastav kokkulepe nüüd sõlmida. See kehtib ka olukorras, kus kaugtöö on ajutine lahendus.

Ületunnitöö tegemine
Kui töökoormus on kasvanud või tööandjal tuleb asendada haigestunud töötajaid, siis tasub lisaks ajutise tööjõu palkamisele mõelda ka olemasolevate töötajate töökoormuse suurendamisele ehk  ületunnitöö kasutamisele. Ületunnitöö tegemiseks on vaja üldreeglina poolte kokkulepet, kuid erandjuhtudel on see lubatud ka ilma töötaja nõusolekuta. Seadus annab erandina tööandjale õiguse nõuda töötajalt ületunnitöö tegemist ilma töötaja nõusolekuta olukorras, kus esinevad tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematud asjaolud. Näiteks on see lubatud kahju ärahoidmiseks või kui vahetustega tööl ei ilmu töötaja tööle õigel ajal ja töö tegemine ei tohi katkeda. Tööandja peab hüvitama ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Ületunnitöö hüvitamisel rahas peab tööandja maksma töötajale 1,5-kordset töötasu.

Töökeskkonnaga seotud nõuete täitmine
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peab tööandja tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise ning seda ka koroonaviiruse leviku ajal. Muu hulgas on tööandjal kohustus võtta tarvitusele abinõud, et kaitsta töötajat viiruste eest. Asjakohaste abinõude valiku tegemisel tuleb hinnata eriolukorrast tulenevaid riske, Terviseameti soovitusi jm. Töötaja tervise kaitseks saab tööandja pakkuda töötajatele töökohal näiteks hügieeni- ja desinfitseerimisvahendeid ning vajadusel kinnaste kasutamise võimalust või klientidega kokkupuute vältimist (näiteks kaupade jätmine kliendile ukse taha). Samuti võiks töötajatele tuletada meelde tavapärastest hügieeninõuetest ning tagada tööruumide ja -pindade puhtus. Arvestada tuleb sellega, et juhul, kui tööandja meetmeid tarvitusele ei võta, on töötajal õigus keelduda töö tegemisest, sest see seab ohtu tema elu ja tervise.

Samuti aitaks viiruse levikut takistada ja töötaja tervist kaitsta kaugtöö tegemise võimaldamine. Siiski tuleb arvestada, et ka kaugtööd tuleb teha ohutult. Tööinspektsiooni soovituste kohaselt, tuleks tööandjal töötajaid juhendada, muu hulgas, millised on ohutud töövõtted, kuidas ohutult sisustada töökoht, millal teha puhkepause jm.

Töötajate teavitamine
Lisaks riskide hindamisele ja abinõude võtmisele on tööandjal seadusest tulenev kohustus teavitada riskide hindamise tulemustest töötajaid, samuti tuleb töötajaid teavitada riskide kõrvaldamiseks kasutusele võetud meetmetest. Seega tuleks tööandjal hoida töötajaid kursis sellega, mis parasjagu eriolukorraga seonduvalt toimub ja milliseid ümberkorraldusi tööandja sellega seoses teeb.

Haiguslehe avamine
Seoses kehtiva eriolukorraga on töötajatele loodud võimalus ise avada haigus- või hooldusleht. See tähendab, et kui töötaja on ise haige või soovib põetada haiget last või lähedast, siis teatab ta läbi portaali digilugu.ee oma töövõimetusest ning töövõimetusleht avatakse automaatselt kuni 30. märtsini. Sisestatud teade edastatakse haigekassale, tööandjale ja perearstile. Perearst võtab hiljemalt nädala jooksul töötajaga ühendust, et täpsustada tema tervislikku seisukorda ja võimalikke sümptomeid. Seega sisuliselt saab töötaja võtta haiguslehte ka siis, kui ta on kokku puutunud koroonaviiruse haigega, kuid haigussümptomid ei ole veel avaldunud.

Tööreisid
Arvestades ümberringi toimuvat, on üldjuhul soovituslik tühistada kõik tööreisid, mis ei ole vajalikud. Siiski tuleb meeles pidada, et töötajal on õigus keelduda tööreisist juhul, kui see seab ohtu tema või teiste isikute tervise. Seejuures ei saa vastavat keeldumist pidada töötaja kohustuste rikkumiseks.

Kui teil tekib küsimusi töösuhete või töökeskkonnaga seotud teemadel, siis võtke ühendust kaubanduskoja juristidega e-posti aadressil juristid@koda.ee.