Mis saab pärast Brexitit?

Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust sõltub peamiselt sellest, kas jõutakse kokkuleppele ja milline see kokkulepe olema saab.

Põhimõtteliselt on lahkumisel võimalik neli varianti:
1) Euroopa Majandustsooni (EEA) mudel;
2) tolliliit UK ja EL vahel;
3) kahepoolne leping;
4) järsk lahkumine ilma lepinguta (nn Hard Brexit).

Variantide mõju on hinnanud ja analüüsinud erinevad turuosalised, mõttekojad, väljaanded jpt. Brexiti mõju erinevatele liikmesriikidele on erinev, kuid Eestit saab võrrelda teiste EL väikeriikidega nii majanduse kui ka Brexiti võimalike mõjude poolest. Hollandi RaboBank on teinud kokkuvõtliku tabeli Brexiti erinevate stsenaariumite tagajärgedest:

Allikas: RaboBank 2017 (https://economics.rabobank.com/publications/2017/march/brexit-the-impact-for-dutch-business/)

Hard Brexit
Hetkel on väga suur tõenäosus, et kevadel toimub Hard Brexit, mis toob kaasa mitmeid probleeme turuosalistele. Suurbritannia lahkumisel ELst ilma lepinguta rakenduvad 30. märtsist 2019 EL riikide ja UK suhetes WTO reeglid. Kaubavahetuses tähendab see üleöö tollipiiri kehtestamist, mis tähendab, et UK-st EL riikidesse suunduv import peab vastama reeglitele, mida rakendatakse kolmandate riikide suhtes, kellega ei ole sõlmitud vabakaubanduslepingut. Kui EL tahaks anda kindlale UK-st pärinevale kaubale või teenusele soodustusi või muid erandeid, tuleb seda laiendada kõikidele WTO riikidele.

Reet Teder
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees