Mis saab turismi(sektori)st?
Vaatamata sellele, et üldine majanduslangus Eestis II kvartalis (6,9%) oli suhteliselt väike võrreldes paljude teiste riikidega, ei kehti sama võrdlus meie turismisektori kohta. Turismisektori kukkumine oli ülikõrge ning ulatub isegi 90% juurde. Sama võib öelda pea kogu Euroopa turismisektori kohta. Otsesõnu öeldes on COVIDi pandeemia tagajärjed on halvanud turismisektori ja laastanud turismist sõltuvate riikide majandust.
Euroopa on maailma juhtiv turismisihtkoht
Turismisektor on väga tähtis ja seda nii panuse tõttu SKP-sse kui ka töökohtade pakkujana. ELi turismisektoris töötab umbes 22,6 miljonit inimest. See moodustas 2019. aastal 11,2 % ELi kogutööhõivest ning andis 9,5 % ELi SKPst.
2018. aastal oli ELi 27 liikmesriigis 600 154 majutusasutust ning ööbimiste arv ületas 1.3 miljardit. Euroopa turismi mitmekesisesse ökosüsteemi kuuluvad erinevad valdkonnad, näiteks reisimine, transport, majutus, toit, puhkus nii maal kui ka veekogudel, kultuur ja loodus. Otseselt ja kaudselt annab see ligikaudu 10 % ELi SKPst ning on teinud EList maailma juhtiva turismisihtkoha. 2018. aastal saabus ELi 563 miljonit rahvusvahelist turisti ja ELi turismisektori tulud moodustasid 30 % üleilmsetest tuludest. 2018. aastal külastas ELi 30 % rahvusvahelistest reisijatest, mis teeb sellest maailma peamise turismisihtkoha (allikas: Euroopa Komisjon).
Praeguseks aga on olukord märgatavalt muutunud
WTTC prognoosi kohaselt võib reisi- ja turismiturult 2020. aastal kaduda üle maailma 75 miljonit töökohta ja Euroopa Liidus 6,4 miljonit töökohta. Rahaline kaotus - ELi turismisektori tulud on COVID-19 vallandumise tõttu hinnanguliselt vähenenud umbes 1 miljardi euro võrra kuus.
Mida siis teha?
Siin on Euroopa Komisjoni, liikmesriikide, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sektori ettevõtjate positsioonid, hinnangud ja vaated erinevad. EK on toonud välja Teatises „Turism ja transport 2020 ja pärast seda“ järgmised eesmärgid:
- ohutult taastada piiranguteta vaba liikumine ja taasavada sisepiirid;
- ohutult taastada transport ja ühendused;
- ohutult taastada turismiteenused;
- tegeleda likviidsuskriisiga ja taastada tarbijate usaldus.
Paraku näib EK oma soovitustega olevat justkui teisest dimensioonist. Iseenesest ei ole teatises avaldatu vale, (näiteks soovitus „Komisjon annab liikmesriikidele suuniseid, et nad saaksid järk-järgult ja kooskõlastatult taastada transporditeenused ja ühendused“) ainult, et see ja teisedki soovitused dokumendis on suunatud lahendamaks olukordi, mida enam ei eksisteeri. Inimeste reiside ärajäämise puhul ei ole probleemiks mitte see, et inimesed ei julgeks seda teha, vaid see, et inimesed ei saa seda teha.
Ehk Euroopa üleselt miljonite töökohtade saatus sõltub reisimise taastumise võimalikkusest. Ka kõik toetusmeetmed eeldavad taastumist. Suur küsimus on aga – millal see toimuma saab.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovib kõikehõlmavat meetmete paketti
Euroopa Majandus – ja Sotsiaalkomitee kutsub üles kõikehõlmavat meetmete paketti, mis sisaldaks mh suuniseid ja soovitusi:
- ELi ühise strateegia loomiseks, et aidata liikmesriikidel rakendada väikestele ja keskmise suurusega turismiettevõtjatele, restoranidele, hotellidele, reisibüroodele, giididele jt suunatud majandus- ja toetusmeetmeid;
- likviidsusprobleemidega toimetulekuks eelkõige mikroettevõtjate otsese rahastamise kaudu ja ettevõtjate enesekindluse taastamiseks ning vautšerite väljastamiseks;
- kõigile liikmesriikidele Euroopa Keskpanga ja ELi järelevalvel laenude viivitamatult kättesaadavaks tegemiseks ja heakskiitmiseks;
- väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ja töötajatele suunatud toetusmeetmeterakendamise Euroopa seiremehhanismi loomiseks, eriti likviidsuse, laenude andmise ja toetusmeetmete läbipaistvuse osas;
- töötajate töötushüvitist ja VKEde palgahüvitist hõlmava TERA rahastu tugevdamiseks ja laiendamiseks. VKEd tuleks osaliselt vabastada oma palkade maksmisest ja neilt tuleks nõuda töötajate integreerimist TERA rahastust toetatavatesse riiklikesse süsteemidesse.