Nortal ja Eesti digiareng: Kuul käidud, nüüd Marsile
Umbes kolmandiku Eesti e-riigi infosüsteemidest loonud Nortali peamine eesmärk on panna IT inimeste, ettevõtete ja riikide kasuks päriselt tööle.
Kunagise Webmedia, tänase Nortali lugu algas 1999. aastal. Nortali juhil Priit Alamäel oli teine ettevõte, mis enam nii palju põnevust ei pakkunud. IT oli kuum, käimas oli dot-com’i buum, mis polnud veel pauguga lõhki läinud. „Kandev mõte, oli see, et IT reeglina ei saa ärist aru ja äri ei saa ITst aru,” meenutab Alamäe.
Tartus ühel kursusel õppinud poisid – Priit Alamäe, Avo Alender ja Urmo Pärg – asutasid firma Webmedia, millest kasvas aastatega Eesti tarkvaratööstuse liidreid. Oma karjäärile sai ettevõttest tuule tiibadesse ka Eesti endine „IT minister“ Taavi Kotka.
Ettevõtet saab Alamäe sõnul teha ainult hulljulgusega, pea ees vette hüpates. Niisama proovima minna ei saa, peab hakkama kohe tegema. Kui oled ettevõtja, siis oled ettevõtjana ülepeakaela sees, seda ei saa teha hobina.
Alamäe arvates ei erine ettevõtte alustamine bändiga alustamisest: „Elatakse garaažis, süüakse kiirnuudleid, käiakse alguses mööda mõttetuid klubisid ilma rahata esinemas. Aga kui on andekad inimesed, kes viitsivad roppu moodi tööd teha, siis nad hakkavad ühel hetkel lendama.“ Lõplikku heurekat, kuidas äri ja IT teineteisele lähemale tuua, tuli webmedikutel oodata üle kümne aasta.
Alamäe sõnul ettevõtjad ja riigijuhid sageli ei mõista, millise konkurentsieelise võiksid IT targa kasutamise abil saada. Ei taheta ega osata teha suuri strateegilisi otsuseid, mis oleks inspireeritud tehnoloogia arengust.
Teisest küljest ei oska IT-ettevõtted sageli kaasa aidata oma klientidele parimate lahenduste loomisel, vaid teevad täpselt seda, mida tellitakse. Isegi kui tellimus on ebamõistlik.
Nortal läheneb asjadele nii, et IT on nagu ehitus. Kui klassikaline ehitusettevõte võidab konkursi uue teatrihoone ehitamiseks, siis võib juhtuda, et tal puuduvad kogemused ja oskused sellise keeruka maja rajamiseks. Ning ta ei mõista, kas projekteerimistöö on hästi tehtud, kas akustika on läbi mõeldud jne. Kui ehituse valmides ilmnevad suured projekteerimisvead, siis paratamatult süüdistatakse neis ka ehitajat, kuigi see ei olnud otseselt tema vastutus.
Samamoodi aetakse IT asju. Kui ministril või ettevõtte juhil tekib probleem, siis strateegilised konsultandid (nagu näiteks McKinsey) aitavad välja mõelda, kuidas seda lahendada. Nad ütlevad, millises suunas tuleks liikuma hakata, kuid ei ütle, kuidas liikuma hakata. Ellu viib asju keegi kolmas.
Tänapäeval tähendab iga muudatuse tegemine alati ka IT-projekti ja tavaliselt teevadki IT-ettevõtted täpselt seda, mida neilt küsitakse. Kui kogu selle protsessi läbikäimisel ei saavutata vajalikku ärilist tulemust, siis pole vaesel otsustajal kellelegi otsa vaadata. Iga protsessi osaline oleks justkui oma rolli hästi täitnud, aga tulemust ikka pole.
Alamäe tunnistab, et selle turutõrke mõistmine umbes viis aastat tagasi oli Nortali jaoks tõeline läbimurdehetk.
„Ühel hetkel mõistsime, et turul ei ole kedagi, kes tahaks ja suudaks vastutada selle eest, milline on kogu protsessi lõpptulemus. Kuidas teha tehnoloogia arengust inspireeritud tarku strateegilisi otsuseid, kuidas teadlikult juhtida muudatusi nii oma organisatsioonis kui tarbijate käitumises ja kuidas tagada, et IT-lahendused ka tegelikult ärilisi eesmärke täidaksid. See on maagiline kompott,“ ütleb Alamäe.
Tulles tagasi teatrihoone ehituse juurde – niiviisi asjadele lähenedes võid lõpuks võtmeid kätte saades kindel olla, et akustika on õige, inimesed saavad sisse-välja ja parkida ka. Kõik töötab nagu kellavärk. Nii ongi Nortal nüüd ühtaegu nii elluviija kui ka konsultant, kes loob uusi IT-süsteeme kliendiga käsikäes.
Nortali käive on praegu 50 miljonit eurot ja firma annab tööd 600 inimesele. Alamäe ise jääb tagasihoidlikuks ja nendib, et maailma mõistes on Nortal pisike. Ent siiski ületanud kriitilise piiri, kus usutakse, et ta suudab suuri asju korda saata.
Nortal on loonud arvestatava osa Eesti avaliku sektori e-süsteemidest. „Vähemalt kolmandik sellest, mida maailmas tuntakse Eesti e-riigina, on meie tehtud. Me oleme selle üle väga uhked,“ tunnistab Alamäe.
Firma koodivõlurite loomingusse kuuluvad lahendused telekomi, tervishoiu, meedia ja avaliku sektori valdkondades. Sealhulgas e-maksuamet, Telia iseteenindusbüroo, rahvaloenduse IT-süsteem, Väinamere parvlaevade e-piletisüsteem, e-tervise ja töötukassa infosüsteemid jpm.
Kuid edusamme on astutud ka mitmel välisturul. Nii ehitas Nortal näiteks e-pangandussüsteemi Nigeerias, Botswana e-maksuameti, Omaani e-riigi, Katari riigiportaali ja palju muud. Nortali jaoks on riigid ja organisatsioonid, mis suudavad ja tahavad muutuda.
Nortal tegutseb peamiselt kolmes regioonis: Põhjamaad, araabia ehk Pärsia lahe riigid ja USA. Tütarettevõtted asuvad Soomes, Rootsis, Eestis, Leedus, USAs, Serbias, Omaanis, Emiraatides.
Omaanis aitab Nortal sisuliselt riiki reformida ja loob e-riiki. See pole pelgalt tarkvara arendamine, vaid nii Eesti kui muu maailma parema kogemuse rakendamine selleks, et riik paremini toimiks. „Nende sõnum oli, et Eesti on riigina väga edukaid reforme teinud, aidake meil ka teha,“ meenutab Alamäe.
Üks näide „päris asjade tegemisest“ on Invest Easy projekt, mille eesmärk oli ärikeskkonna parandamine, et ettevõtlusega oleks lihtsam tegeleda, et oleks rohkem läbipaistvust ja et lõpptulemusena tekiks rohkem investeeringuid ja kohalikke töökohti. IT oli selles reformis küll oluline komponent, kuid tellija jaoks oli kõige alus seaduste reform, uute protsesside juurutamine ja organisatsioonikäitumise muutmine. Nortalilt oodati kogu projekti ühe mütsi alla koondamist.
Aafrikas Botswanas ehitab Nortal üles uut e-maksuametit, et riik saaks efektiivsemalt makse koguda, vähendades samal ajal nii ettevõtete kui kodanike halduskoormust maksuametiga suhtlemisel. „Viime Eesti targa riigijuhtimise kogemuse maailma!“ ütleb Alamäe. Ka proovis Nortal kätt Venemaal. „Me proovisime, saime peksa ja tulime tagasi.“ Rohkem Alamäe põhjust Venemaale investeerida ei näe. Ta lisab, et maailmas on sedavõrd palju riike, kuhu investeerimine on loogilisem.
Hiljuti lahvatanud ID-kaardi skandaal pole Alamäe hinnangul skandaal. „Kui oled maailmas esirinnas, siis oled nagu esimene polaaruurija: ei tea, mis sind järgmise mäe taga ootab. Mingil hetkel ikka komistad. Teoreetilisi turvariske on olnud varemgi ja tõenäoliselt tuleb neid ka tulevikus.“
Alamäe rõhutab, et Eesti e-riigi põhiline alustala – meie digitaalne identiteet – ei seisne plastkaardis, vaid meie digitaalsete isikuandmete kogumis ning selle targas kasutamises. Nortal aitab digitaalset identiteeti juurutada ka teistes riikides, kus lisaks plastkaartidele vaadatakse järjest rohkem mobiilide poole.
„See, mis Eestis täna toimub, on muu maailma jaoks kosmos. Me oleme Kuu peal käinud ja hakkame Marsile minema. Samal ajal ülejäänud maailm vaatab Kuu poole ja unistab sinna minekust. Minu jaoks on surnud tiigrist rääkimine pigem positiivne märk, et meil on olemas sisemine sund järjest edasi liikuda,“ arvab Alamäe.
Eesti on Alamäe sõnul andmete kogumisel juba esirinnas ning järgmine innovatsioon tuleb nende andmete veelgi targemast kasutamisest.
Esmakordselt ilmus trükises „Eesti Parimad Ettevõtted 2017“
Artikli autor: Marta Tuul