Nõukogu soovitusest euroala majanduspoliitika kohta 2021. aastaks
Euroopa Komisjon (EK) soovitab euroala liikmesriikidel võtta kasutusele nii iseseisvalt kui ka eurorühma raames sarnaseid meetmeid taastus- ja vastupidavuskavades aastatel 2021-2022. Soovitusi tehti viies valdkonnas.
1. Majanduse taastumist toetava poliitilise seisundi tagamine
Kuna tervishoiualane hädaolukord püsib, peaks eelarvepoliitika jääma kõigis euroala liikmesriikides kogu 2021. aasta jooksul toetavaks, et pandeemiaga tulemuslikult toime tulla. Säilitada tuleb majandust ja toetada majanduse kestlikku taastumist. Kui epidemioloogilised ja majanduslikud tingimused seda võimaldavad, tuleks järk-järgult lõpetada toetusmeetmete kohaldamine viisil, mis leevendab kriisi mõju ühiskonnale ja tööturule ning rakendada eelarvepoliitikat, mille eesmärk on tagada võla jätkusuutlikkus, suurendades samal ajal investeeringuid. Liikmesriigid peaksid parandama avaliku sektori finantsjuhtimist, sh investeerimis- ja riigihankeraamistikke, ning suunama avaliku sektori kulutused taastumise ja vastupidavusega seotud vajadustele.
2. Lähenemise, vastupanuvõime ning jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edasine parandamine
Rakendada tuleb reforme, mis tugevdavad tootlikkust ja tööhõivet, tagavad vahendite sujuva jaotamise ning suurendavad majanduse taastumise toetamiseks tehtavaid avaliku ja erasektori investeeringuid. Integreerida tuleb veelgi rohkem kaupade ja teenuste ühtset turgu, kõrvaldades tarbetud piirangud, tõhustades turujärelevalvet ja tagades piisav haldussuutlikkus. Samuti tuleb tagada tõhus aktiivne tööturupoliitika ning toetada töökoha vahetamist, õiglasi töötingimusi ja sotsiaalpartnerite tulemuslikku kaasamist poliitika kujundamisse. Jätkama peab tööd ülemaailmse lahenduse leidmiseks, et tegeleda OECD raamistikus majanduse digitaliseerimisest tulenevate maksuprobleemidega. Lisaks tuleb teha täiendavaid edusamme agressiivse maksuplaneerimise vastu võitlemisel ning toetada üleminekut süsinikdioksiidi maksustamise ja keskkonnamaksude kehtestamise suunas.
3. Riiklike institutsiooniliste raamistike tugevdamine
Tuleb jätkata ja kiirendada reforme, et tagada ELi vahendite tõhus ja õigeaegne kasutamine, tugevdada avaliku halduse tulemuslikkust ja digitaliseerimist, vähendada ettevõtete halduskoormust ning luua tõhusad raamistikud pettuste, korruptsiooni ja rahapesu vastu võitlemiseks. Samuti tuleb parandada maksejõuetusraamistikke, viivisnõudeid ja kapitali tõhusat jaotamist.
4. Makromajandusliku stabiilsuse tagamine
Säilitada majandusele suunatud krediidikanalid ja elujõuliste ettevõtete toetamise meetmed. Hoida pangandussektori bilanss usaldusväärsena, jätkates selleks muu hulgas viivislaenude käsitlemist.
5. Majandus- ja rahaliidu välja kujundamine ning euro rahvusvahelise positsiooni tugevdamine
Teha edasiminekuid majandus- ja rahaliidu süvendamisel, et suurendada euroala vastupanuvõimet, viies lõpule pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu loomine. See aitab tugevdada euro rahvusvahelist positsiooni ja edendada Euroopa majandushuve kogu maailmas.
Kaubanduskoda leiab, et tehtud soovitused on piisavalt üldised, nii et nendega saab kergesti nõustuda. Samas ei käsitleta soovitustes seda, kuidas midagi teha või milliseid reforme mõni riik konkreetselt peaks tegema. Igati positiivne on ka see, et nõukogu soovitustes on sõnaselgelt öeldud, et „tuleb vähendada ettevõtete halduskoormust“.