Õiguslooja peaks kontrollima, keda õigusloomeprotsessis esindatakse
Koda pöördus riigi poole ettepanekuga kehtestada põhimõte, et õiguslooja peab kontrollima, keda õigusloome protsessis osalevad huvigrupid esindavad. Eesmärk on muuta lobitöö tegemine ausamaks ja läbipaistvamaks ning tõsta kogu seadusloome protsessi läbipaistvust ja selgust.
Täna ei ole ametnikel otsest kohustust kontrollida poliitikaalgatuste kohta märkusi või ettepanekuid esitavate huvigruppide tausta. See tähendab, et seaduse, määruse vm väljatöötatava otsuse osas võivad osaleda huvigrupid, kelle kohta pole täpselt teada, keda nad esindavad. Kui eelnõu koostaja soovib kontrollida, keda üks või teine huvigrupp esindab, siis võib tõepärase info leidmine olla keeruline. Võib tekkida olukord, kus jääbki teadmata, kes on huvigrupi taga või siis väidab huvigrupp esindavat sihtgruppi, keda ta tegelikkuses ei esinda või esindab oluliselt väiksemal määral.
Koda tegi ettepaneku sätestada selge kohustus huvigrupi tausta kontrollimiseks ja avalikustamiseks õigusloome protsessis
Kaubanduskoda tegi ettepaneku täiendada kehtivaid reegleid nii, et juhul, kui mingi huvigrupp räägib õigusloomeprotsessis kaasa (näiteks esitab ettepanekuid mingi muudatuse eelnõu kohta), siis peab vastav ametnik välja selgitama, keda huvirühm esindab, ning selle informatsiooni ka avalikuks tegema. Informatsiooni võib avalikuks teha näiteks eelnõu või väljatöötamiskavatsuse kooskõlastustabelis. See tähendab, et edaspidi peaks ametnik esitatud ettepanekute juurde lisaks huvigrupile märkima ka selle, keda huvigrupp esindab. Näiteks: „Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, kes esindab üle 3300 ettevõtte. Suurem osa esindatavatest ettevõtetest on väikese või keskmise suurusega ettevõtted.“ Juhul, kui huvigrupp vajalikku informatsiooni ei anna ning ametnikel ei õnnestu seda ka muudmoodi välja selgitada, siis tulebki kooskõlastustabelisse lisada, et ei õnnestunud välja selgitada.
Muudatuse tulemusena muutub lobitegevus läbipaistvamaks, kuna osapooled ja laiem avalikkus saavad aru, kes on märkused ja ettepanekud esitanud ning mis on konkreetse huvigrupi huvi väljatöötatava otsuse puhul.
Selleks, et ametnikel oleks lihtsam kontrollida, keda õigusloome protsessis osalevad huvigrupid esindavad, tegime lisaks ettepaneku täpsustada mittetulundusühingute majandusaasta aruandes sisalduva info hulka. Kui praegu esitavad mittetulundusühingud majandusaasta aruande lisas vaid oma liikmete arvu, siis tulevikus võiksid nad välja tuua ka konkreetsed juriidilisest isikust liikmed (kasvõi veebilingina). Selle mõte on, et ametnikud saaksid vähemalt mittetulundusühingute puhul kontrollida, keda ühingud õigusloomes esindavad juhul, kui huvigrupp seda infot ise ei anna. Muudatus aitab lahendada ka probleemi, kui mittetulundusühing väidab oma liikmeteks olevat juriidilisi isikuid, kes tegelikult ei ole selle liikmed.
