Õigusloome kvaliteedi parandamiseks ei ole vaja uusi reegleid

Kõige paremini aitab õigusloome kvaliteeti tõsta see, kui ametnikud ja poliitikud järgiksid igapäevaselt õigusloome protsessis juba kehtivaid põhimõtteid. Uute reeglite lisamine ei pruugi loodetud kasu tuua.

Justiitsministeeriumi eestvedamisel on valminud õiguspoliitika põhialuste eelnõu, milles pannakse paika üldised õigusloome suunad aastani 2030. Kaubanduskoda ei näe vajadust esitada uusi ettepanekuid õiguspoliitika põhialustesse.

Täna on meil olemas mõistlikud reeglid, mis aitavad tagada ettenähtavat, kvaliteetset, ausat ja stabiilset õiguspoliitikat. Näiteks kehtib ka praegu põhimõte, et plaanitavate seadusemuudatuste mõju tuleb analüüsida, igale eelnõule peab eelnema väljatöötamiskavatsus ning õigusloome protsessi tuleb kaasata huvigruppe, kuid nendest põhimõtetest ei peeta paljudel juhtudel kinni.

Seega uute reeglite lisamise või olemasolevate täpsustamise asemel tuleb järgida olemasolevaid põhimõtteid. Ja kui juhtub, et mõni poliitik või ametnik unustab järgida hea õigusloome põhimõtteid, siis võiksid lisaks huvigruppidele ka teised poliitikud ja ametnikud seda meelde tuletada. Eesti peab jõudma olukorda, kus eelnõu jäetakse kooskõlastusringil kooskõlastamata, valitsuse poolt heaks kiitmata või riigikogus vastu võtmata, kui eelnõu menetlemisel on rikutud hea õigusloome põhimõtteid.