Õigusriigi olukord Euroopa Liidus

13. juulil avaldas Euroopa Komisjon (EK) oma kolmanda aruande õigusriigi olukorrast Euroopa Liidus (EL). Selles antakse nii üldine ülevaade kogu ELi suundumustest kui käsitletakse valdkonda liikmesriikide kaupa. Esimest korda sisaldab see konkreetseid soovitusi igale liikmesriigile, mis peaksid aitama liikmesriikidel käimasolevaid või kavandatud reforme paremini ellu viia ja leida veel lahendamist vajavaid probleeme.

Aruandes vaadeldakse olukorda õigusriigi neljas põhivaldkonnas: kohtusüsteemid; korruptsioonivastane raamistik; meedia mitmekesisus ja vabadus ning muud kontrolli- ja tasakaalustussüsteemiga seotud institutsioonilised küsimused.

Lisaks vaadeldakse, mis on saanud varasemates aruannetes osutatud probleemidest ja teostatud põhjalik analüüs ning esitatud tähelepanekuid ka sellistes küsimustes nagu avalik-õiguslik meedia, nuhkvara kasutamine ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste täitmine.

Peamised tähelepanekud ja soovitused

Kohtureformid
Kohtureformidele kuulus viimase aasta poliitilises tegevuskavas endiselt tähtis koht. Paljud liikmesriigid on alustanud olulisi reforme kohtusüsteemi sõltumatuse tugevdamiseks, näiteks korraldades ümber kohtute haldamise nõukodade koosseisu ja volitusi, parandades kohtunike ametisse nimetamise menetlust ja tugevdades prokuratuuri sõltumatust. Võetud on ka meetmeid õigusemõistmise tõhususe ja kvaliteedi parandamiseks. Nii näiteks on arendatud digitaalset asjaajamist kohtusüsteemis ja parandatud õiguskaitse kättesaadavust. Kuid üksikutes liikmesriikides on endiselt struktuurseid probleeme kohtusüsteemi sõltumatusega. Mõnes riigis on probleemiks kõrgema astme kohtunike ja kohtu esimeeste ametisse nimetamise kord. Teistes põhjustab küsimusi prokuratuuri sõltumatus ja kohtusüsteemi sõltumatusega mittearvestav distsiplinaarmenetlus.

EK on esitanud nende probleemide lahendamiseks soovitusi – näiteks kaasata ametisse nimetamise menetlusse kohtunikke ja laiendada prokuratuuride sõltumatust. Liikmesriikidel soovitatakse ka jälgida, et kohtusüsteemidele eraldataks piisavalt vahendeid.

Korruptsioonivastase võitluse raamistikud
EL on endiselt üks maailma kõige vähem korrumpeerunud piirkondi. Pärast 2021. aasta juulit on paljud liikmesriigid juba vastu võtnud või kavatsevad vastu võtta uue või ajakohastatud korruptsioonivastase võitluse strateegia. Mitu liikmesriiki on viinud olemasoleva raamistiku kooskõlla rahvusvaheliste korruptsioonivastase võitluse normide ja ELi õigusega. Enamikus liikmesriikides on nüüd kehtestatud ulatuslikud seadused, mis annavad kriminaalõigussüsteemile korruptsiooni vastu võitlemiseks vajalikud vahendid. Paljud liikmesriigid on suurendanud korruptsioonivastase võitluse eest vastutavate prokuratuuride suutlikkust, võimaldades neile lisavahendeid ja täiendkoolitust. Samas võtab mõnes liikmesriigis korruptsioonijuhtumite uurimine ja nende eest süüdistuse esitamine liiga palju aega ja, eeskätt kõrgetasemeliste juhtumite puhul, on kohtulahendid endiselt puudulikud. Riigiametnike varade ja huvide avalikustamise kohustus on küll kehtestatud kõigis liikmesriikides, kuid selle ulatus, läbipaistvus, avalikustatud teabe kättesaadavus ning kontrolli ja täitmise tulemuslikkus on erinev.

EK on esitanud korruptsioonivastaste raamistike täiendamiseks mitmesuguseid soovitusi, näiteks lisada ennetusraamistikesse norme lobitöö ja huvide konflikti ning korruptsioonijuhtumite uurimise tulemuslikkuse ja vastutusele võtmise tagamise kohta.

Meediavabadus ja meedia mitmekesisus
Nii COVID-19 pandeemia kui ka Venemaa sõda Ukraina vastu on näidanud, kui oluline on ajakirjanduse roll faktide kontrollimisel ja kodanike teavitamisel. Mitu liikmesriiki on, EK hiljutistele algatustele tuginedes, võtnud uusi ja täiendanud olemasolevaid meetmeid ajakirjanike ohutuse ja töötingimuste parandamiseks, või hakanud analüüsima selliste meetmete vajalikkust. Pärast viimast aruannet on mitu liikmesriiki astunud samme meedia omanikestruktuuri läbipaistvuse parandamiseks. Endiselt tekitab muret, et riikliku reklaami levitamine pole läbipaistev, esineb huvide konflikte ja avalikud dokumendid ei ole alati kättesaadavad. Aruandes on neid käsitatud lahendamist vajavate põhiprobleemidena. Esimest korda on aruandes pööratud tähelepanu ka avalik-õiguslikule meediale. Kooskõlas Euroopa normidega tuleb tagada avalik-õigusliku meedia sõltumatus ja piisav riiklik rahastus ning seista hea selle eest, et rahastamist ei kasutataks meediale poliitilise surve avaldamiseks.

EK on muu hulgas esitanud soovitusi riikliku reklaami läbipaistva ja õiglase jaotamise, avalik-õigusliku meedia sõltumatu juhtimise ning ajakirjanike turvalisuse parandamise kohta. Praegu valmistatakse ette Euroopa meediavabaduse õigusakti, mis aitaks kaasa mitmete õigusriigi olukorda käsitlevates aruannetes osutatud probleemide lahendamisele.

Institutsioonilised kontrolli- ja tasakaalustussüsteemid
Liikmesriigid on jätkanud oma õigusloomeprotsesside kvaliteedi parandamist. Seda suundumust täheldati õigusriigi olukorda käsitlevates 2020. ja 2021. aasta aruannetes. Konstitutsioonikohtutel on jätkuvalt keskne roll kontrolli- ja tasakaalustussüsteemis, sh erakorraliste meetmete järelevalves, ja valimised.

Inimõigustega tegelevate institutsioonide, ombudsmanide jm sõltumatute asutuste positsioon on mõnes liikmesriigis veelgi tugevnenud. Enamikus liikmesriikides on kodanikuühiskonda soodustav ja toetav keskkond.

Siiski puudub mõnes liikmesriigis ametlik sidusrühmadega konsulteerimise raamistik ning kodanikuühiskonna organisatsioonid seisavad jätkuvalt silmitsi selliste probleemidega nagu rahastamine, negatiivsed narratiivid ja tegevuse piiramine. Aruandes käsitletakse esimest korda ka seda, kuidas on liikmesriigid rakendanud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid ning kuidas on liikmesriikide kontrolli- ja tasakaalustussüsteemid reageerinud nuhkvara kasutamisele. Kuigi selliste vahendite kasutamine on seotud riikliku julgeolekuga, tuleks nende suhtes kohaldada riiklikku kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi.

Mõne nimetatud probleemi lahendamiseks on EK esitanud soovitusi, näiteks sidusrühmade õigusloomeprotsessi kaasamise, akrediteeritud riikliku inimõigustega tegeleva institutsiooni loomise ja toimimise ning kodanikuühiskonnale avatud tegevuskeskkonna loomise kohta.

Edasine tegevus
Nüüd kutsub EK Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles jätkama aruande alusel üldist ja riigipõhist arutelu. Samuti kutsub EL riikide parlamente ja teisi olulisi osalejaid, sh kodanikuühiskonda, jätkama riigisisest dialoogi õigusriigi teemal. Liikmesriikidel palub EK lahendada aruandes osutatud probleemid. Ühtlasi pakub ta probleemide kõrvaldamiseks ja soovituste rakendamiseks oma abi.

EK soovitused Eestile:

• Tagada, et huvide konflikti käsitlevad juhised oleksid allutatud tõhusale kontrolli-, järelevalve- ja jõustamismehhanismile. 
• Jätkata jõupingutusi lobitöö suuniste tõhusaks rakendamiseks.
• Tagada teabele juurdepääsu õiguse järjepidev ja tõhus praktiline rakendamine, võttes arvesse ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa standardeid
• Jätkata digitaalse platvormi edendamist, et muuta õigusloomeprotsess veelgi nähtavamaks ja kaasavamaks avalikku arutelu.