OSKA koondas erinevatel elualadel vajalikud digioskused
OSKA ülevaatest saab teada, milliste digioskuste järele kriisi tõttu vajadus kasvab ning milliseid IKT-oskusi tasub õppida, et järgmisel viiel aastal tööturul läbi lüüa.
COVID-19-st tingituna digitaliseerimine ja automatiseerumine kiireneb ning töötajate IKT-oskused on eriti hinnas. Näiteks efektiivsuse suurendamiseks tööstuses on oskustöötajal vaja tunda masina- ja robotisüsteeme, samuti osata neid seadistada ning programmeerida.
Innovaatiliste tehnoloogiliste lahenduste kasutamine tervishoius aitab saavutada ka paremaid ja kiiremaid ravitulemusi. Üha olulisemaks muutub edendus- ja ennetustegevus ning erinevate nutirakenduste oskuslik kasutamine.
Ülevaatest selgub, et igal elualal on vajalik osata meeskonnatöö korraldamiseks sobivaid veebikeskkondi, nt ühistööd võimaldavaid kaugtöölahendusi valida ja kasutada; järgida andmekaitset ja korraldada turvalist veebisuhtlust; aru saada andmeanalüüsi kontseptsioonidest ning analüüsida suurandmeid; samuti kasutada turvaliselt erinevaid sotsiaalmeedia kanaleid ja rakendusi.
OSKA ülevaade valdkonnaspetsiifiliste IKT-oskuste vajadusest
Ülevaade kirjeldab, milliseid erialaseid IKT-oskusi läheb vaja arvestusalal, ehituses, energeetikas, hariduses ja teaduses, info- ja kommunikatsioonitehnoloogias, kaubanduses, kinnisvarateenustes, kultuuris ja loometegevuses, majutuses, toitlustuses ja turismis, metsanduses, personali- ja administratiivtöös ning ärinõustamises, põllumajanduses, siseturvalisuses ja õiguses, sotsiaaltöös, tervishoius, transpordis ja logistikas, tööstuses, vee- ja jäätmemajanduses ning keskkonnas.
Tööturul vajalikud IKT-teadmised ja -oskused on kirjeldatud nii lühiajalises, kuni ühe kui pikemaajalises, kuni viis aastat, vaates. Ülevaade on koostatud OSKA valdkonnauuringute põhjal, arvestades ka COVID-19 mõju.
Kui tööandjana vajab tuge oma töötajate IKT-oskuste koolitamisel seoses ettevõttes ees ootavate muutustega (nt digitaliseerimine, robotiseerimine, automatiseerimine, uue majandustarkvara kasutusele võtmine jne), võib Eesti Töötukassa makstav koolitustoetus olla abiks. Töötaja väljaõppeks kavandatavate koolituste kogumaht peab olema vähemalt 80 akadeemilist tundi ja kestus kuni üks aasta. Täpsemad tingimused leiab veebist https://www.tootukassa.ee/koolitustoetus-tooandjatele Koolitustoetuse avalduse saab tööandja esitada enne koolituse algust e-töötukassas. Küsimuste korral saatke e-kiri koolitustoetus@tootukassa.ee
Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab 2020. aasta lõpuks kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitustes.
OSKA tööjõu ja oskuste vajaduse uuringud aitavad teha tarku karjäärivalikuid ning kujundada tulevikku vaatavat töö- ja hariduspoliitikat.
OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.