Pärnumaa ettevõtlusuuring – sealsete ettevõtete eksporti takistavatest probleemidest

Lisaks pakkuda välja võimalikud meetmed nende ületamiseks ning teha ettepanekud eksportimise võimaluste edendamiseks Pärnumaal ja Eestis. Uuringu tulemused on aluseks välja töötatavatele tugimeetmetele, mille abil soodustada Pärnumaal tegutsevate ettevõtete ekspordi kasvu ja aidata neid uute turgude leidmisel.

Ekspordiga seonduv problemaatika on erinev pikemaajaliselt eksportivate ning eksporti kavandavate või seda äsja alustanud ettevõtete puhul. Seetõttu on uuring viidud läbi eraldi mõlemas sihtgrupis. Uuringu küsimustikule vastas 52 Pärnumaal tegutsevat eksportivat ettevõtet ja 31 eksporti kavandavat või alles alustanud ettevõtet.

KÜSITLETUD ETTEVÕTETE ISELOOMUSTUS:

Vastanud ettevõtete seas on kõige enam esindatud puidutöötlemise ning puittoodete ja mööblitootmise ettevõtted 27%, metalli- ja metalltoodete tootmise ettevõtted 21% ning masinate, seadmete ja aparaatide tootmise ettevõtted 15%. Suuruse järgi on 10 – 49 töötajaga ettevõtteid 50%, 50 – 249 töötajaga 23% ja 1 – 9 töötajaga 21%. 60% ettevõtetest põhineb eestimaisel kapitalil, 40% ettevõtetest on täielikult või osaliselt väliskapitali osalusega. Väliskapitaliga osalusega ettevõtete puhul on mõistetav, et 90% ettevõtetest osaleb välisosanik ekspordistrateegia kujundamisel.

Pärnumaa eksportivad ettevõtted on oma tegevuses enamjaolt orienteeritud välisturule. 62% ettevõtetest ekspordib 75 – 100% oma toodangust ja 15% ekspordib vähemalt poole ehk 50%. Enamus ettevõtteid omab pikka ekspordikogemust – 79% ettevõtetest on tegelenud ekspordiga vähemalt 5 aastat. 54% ettevõtetest ekspordib oma kaupu 2 – 5 sihtriiki, samas omab 24% ettevõtetest kaubanduspartnereid enam kui 10 välisriigis, mis tähendab, et turusituatsiooni muutumisel mõnes sihtriigis on ekspordiriskid maandatud. Valdav enamus ehk 90% küsitletud ettevõtteid ekspordib kaupu, teenuseid ekspordib 10%.

Enamus Pärnust eksporditavaid tooteid müüakse vahendajate kaudu lõpptarbijale (60%) või välismaisele tootmisettevõttele kui pool- või allhanketööde (58%). Otse lõpptarbijale müüb 38% küsitletud ettevõtetest, mis on küllalt suur number ja näitab meie ettevõte head konkurentsivõimet ja oskust tooteid ise arendada ning neid turustada.

Oma konkurentsieelisteks eksportimisel hindavad Pärnumaa ettevõtted kõige enam vajaliku oskusteabe olemasolu (46%), isiklike kontaktide ja laia tutvusringkonna olemasolu ning kiiret ja paindliku reageerimist nõudluse muutumisele, mõlemad 45% vastanutest. Järgnevad toodete ja teenuste kõrge kvaliteet (41%), vajalike tootmisvõimsuste olemasolu (37%) ja hea keeleoskus (36%). Kõige vähem nähakse konkurentsieelistena intellektuaalse omandi olemasolu (12%), välisosalust (17%) ning välisturgude ja –tarbijate eelistuste tundmist (25%). Kaks viimast omadust on siin küsitavad, sest ilma tarbijate eelistuse tundmist ei saa müüa lõpptarbijale eelpool toodud mahus ning välisosalus on aluseks ettevõttesse tulevale tehnosiirdele ja turundusele välisriigis.

Ettevõtte konkurentsivõime tõstmiseks on enam investeeritud tootmisseadmetesse ja – tehnoloogiatesse (43%), alandatud toodangu omahinda (38%) ja tegeletud tootearendusega väärtusahelas kõrgemale liikumisega (35%). 

Välisturgudele pääsu ja seal konkurentsivõime tõstmiseks on uuritud välistarbijate nõudlust (28%), tutvustatud oma tooteid turundusüritustel ja messidel (26%) ning otsitud juurdepääsu muudele turunduskanalitele (25%).

Pärnumaa ettevõtetel on plaanis lähitulevikus ekspordialast tegevust laiendada. Lähema viie aasta jooksul kavandab 50% ettevõtetest suurendada ekspordikäivet, 36% tuua turule uusi tooteid ning 35% suurendada välisturgude arvu.

UURINGU TULEMUSED: PROBLEEMID EKSPORTIMISEL

Oma ettevõtte tegevuses ekspordi arendamisel pidasid vastanud suureks probleemiks või mõnevõrra  probleemiks ettevõtte tootmisvõimekuse piiratust, töö efektiivsust ja tootmisprotsessi korraldust ning töötajate vähest erialast kompetentsust (mõlemad 78%), toodangu kõrget omahinda (68%), madalat innovatiivsust (64%) ja vananenud seadmeid ja tehnoloogiat (62%). Kõige vähem nähakse probleemina toodete ja teenuste madalat kvaliteeti (24%), rahvusvahelist kogemust (32%) ja keeleoskust (32%).

Eesti majanduskeskkonnast tulenevavalt nägid vastajad ülekaalukalt suurima probleemina kvalifitseeritud tööjõu puudust (96%), järgnesid bürokraatia (62%), riiklike tugistruktuuride (EAS, Kredex) toetusmehhanismid (58%) ning maksusüsteem (46%).

Välisturgude olukorrast lähtuvalt on ettevõtete jaoks kõige suuremaks probleemiks tugev konkurents, mille tõid välja 88% vastanutest. Ühtlaselt järgnesid protektsionism, kohalik bürokraatia, erinevused tarbijate eelistustes ning probleemid turunduskanalitele juurdepääsul.

Sihtriikide majanduskeskkonnas nähakse kõige suurema probleemina nende majanduslikku ebastabiilsust 69%, poliitilist ebastabiilsust 38% ning kohalikku ärikultuuri ja tavasid 35%. Probleeme ei nähta sihtriikides piirangutes äriühingute asutamisel (2%), korruptsioonis (6%) ja maksusüsteemis (9%).

EKSPORDI TUGISÜSTEEM

Üllatavalt vähe on vastanud ettevõtted pöördunud tugistruktuuride poole abi saamiseks ekspordi edendamisel. Vaid 13 ettevõtet ehk 26% küsitletutest on pöördunud EASi poole, kus on olemas kõige mitmekesisemad programmid ja toetused ekspordi edendamiseks. Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse poole on pöördunud 10 ettevõtet (20%) ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poole 9 ettevõtet (15%).

Institutsioonidest on kõige enam kasutatud EASi poolt pakutavat abi, mida hindab heaks ja keskpäraseks 14% vastanutest. Järgnevad PEAK (hea 10%, keskpärane 4%), Kaubandus-Tööstuskoda (hea 8%, keskpärane 16%), erialaliidud (hea 12%, keskpärane 6%).

Riigipoolsetest tugimeetmetest ekspordivõimekuse tõstmisel hinnatakse enam-vähem võrdselt nii Eesti tutvustamist välisturul, eksportijate abistamist välisesinduste kaudu, eksportijate varustamist turukonjunktuurialase infoga kui väliskaubandust toetavate lepingute sõlmimist.

EASi ja KredExi tegevustest ja toetustest ekspordivõimekuse tõstmisel hinnatakse kõige kõrgemalt eksporditurunduse toetusi (94%), välismessitoetusi (90%), teadmiste ja oskuste arendamise toetusi (88%), tootearendustoetusi ja ekspordigarantiisid (84%).

Lisaks riiklikele tugimeetmetele oodatakse kohalikul tasemel ekspordivõimekuse tõstmiseks ettevõtjate huvide esindamist majanduspoliitika kujundamisel (86%), toetusi välismessidel osalemiseks (82%), toetusi välisturgudel konkurentsivõimeliste toodete väljatöötamiseks (78%) ja ekspordi arendamisele suunatud koolituste korraldamist (72%). Kuigi siin ettevõtetel on suured ootused ettevõtete huvide esindamiseks riigi majanduspoliitika kujundamisel, siis kohaliku taseme organisatsioonidel (Pärnu Linnavalitsus, PEAK) on seda keeruline teha. Selliseid võimalusi omavam rohkem üleriigilised organisatsioonid (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, erialaliidud) ning samuti erakonnad.

Ekspordikoolitustest peetakse olulisemateks teiste eksportijate kogemusi jagavaid koolitusi (78%), järgnevad turundus- ja müügikoolitused (68%), ekspordiga seonduvad õigusalased koolitused (67%), sihtriike tutvustavad äriseminarid (66%), messikoolitused ning maksunduse ja finantseerimisega seotud koolitused (mõlemad 62%).

JÄRELDUSED, SOOVITUSED:

1. Ettevõtete suurimaks probleemiks on ülekaalukalt tööjõu puudus. Tööjõud on kohaliku iseloomuga probleem, küll on aga sõltuv elu- ja majanduskeskkonnast laiemalt. Tööjõupuudus on struktuurne, mis tähendab, et tööjõuvajadus on kindlate erialaste oskustega inimeste järgi, nagu tootmistöölised, spetsialistid, insenerid. „Pehmete“ erialade esindajatest tööandjad puudust ei tunne, pigem valitseb turul ülepakkumine.
Tööjõu puuduse teemat on palju käsitletud, aeg on näidanud, et head ja kiiret lahendust siin ei ole. Pikemas perspektiivis annab tulemust majandusõpe ja kutsenõustamine koolides ning
õppeasutuste ja ettevõtete koostöö. Pärnumaa Kutsehariduskeskus, mis on peamine tootmis- ja teenuserialade õppeasutus piirkonnas teeb head koostööd ettevõtjatega, korraldab hulgaliselt täiend- ja ümberõppe koolitusi, kuid ometi selles jääb hetkel väheks.

2. Küsitluses osalenud ettevõtted on üllatavalt vähe pöördunud tugistruktuuride poole abi ja toetuse saamiseks. Põhjuseks võib olla, et ei olda kursis EASi, Kredexi jt institutsioonide poolt pakutavaga või ei kvalifitseeruta abi andmise tingimuste alusel. Lisaks veel, et pakutav ei vasta ettevõtete vajadusele ja seetõttu ei tunta huvi. Küll aga tuleb küsitlusest välja mõningane ebakõla, et väga kõrgelt hinnatakse ekspordi arendamisele suunatud toetusi, aga nende saamiseks ollakse passiivsed.
Edaspidi tuleks saada ettevõtetelt rohkem tagasisidet toetuse ja abi vastavuse osas ning kohandada need rohke ettevõtete vajaduse järgi.

3. Ettevõtjatel on suured ootused kohalikule tasemele, st kohalikele omavalitsustele ja
ettevõtlusinstitutsioonidele nende osalemise suhtes nii riigi majanduspoliitika kujundamisel kui pakutava toetuste ja abi suhtes. Majanduspoliitika kujundamisel jäävad kohaliku taseme käed lühikeseks, küll on võimalik ja vajalik anda kohalikul taseme poolt ekspordi arendamiseks suunatud abi ja toetusi.
Rahaliste vahendite olemasolu korral tuleks seda Pärnumaal kindlasti teha, kuid selle juures väga põhjalikult ettevõtet ja selle tulevikuplaane teades ning mitte dubleerides EASi või Kredexi poolt pakutavaid meetmeid.

4. Üheks parimaks võimaluseks ettevõtteid ekspordi edendamisel toetada on korraldada ekspordi teemalisi koolitusi. Küsitluse tulemustest lähtuvalt on oodatud kõik nimetatud koolitused. Vajalik on finantseerida koolituste korraldamist, sest praktika on näidanud, et osavõtutasudest on keeruline katta kõiki korraldusega kaasnevaid kulusid – lektori tasu, ruumi rent, lõuna, kohvipausid, jaotusmaterjalid.

Uuring on teostatud Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse tellimusel ja Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse andmise tingimuste "Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks" (EU49185 Pärnumaa piirkondlike algatuste tugiprogramm) raames.