Pilk Euroopa Liidu (lähi)tulevikku

Aasta alguses on tavaks välja tulla tuleviku prognooside ja ennustustega. Sellest tulenevalt pakub Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees Reet Teder põgusa pilguheidu Euroopa Liidu seadusandliku dimensiooni lähitulevikku.

Eelmisel aastal tuli Euroopa Komisjon välja äärmiselt suure hulga erinevate õigusaktide ettepanekutega, mis hetkel on erinevas ringlus- või läbirääkimisstaadiumis. Meie kõigi jaoks muutuvad olulisteks ja rakenduvad muidugi need, mille osas institutsioonid (Parlament, nõukogu) ja liikmesriigid kokkuleppele jõuavad. Need teemad, mis tõstetakse tähelepanu orbiidile sõltuvad aga paljuski ka sellest, millised on parasjagu Euroopa Liidu nõukogu eesistujamaa prioriteedid. Selle aasta algusega algas Prantsusmaa 6 kuuline eesistumine EL-s. Prantsusmaa president Macron on nimetanud Prantsusmaa prioriteetidena digivaldkonda, kliimateemasid, maksustamist ja tööstuspoliitikat.

Prantsusmaa ja digivalkond
Digivaldkonna kohta on Prantsusmaa öelnud, et talle on eriti oluline kahe Euroopa Komisjoni õigusakti vastuvõtmine. Nendeks on digiteenuste määrus (DSA) ja digiturgude määrus (DMA). DSA on horisontaalne õigusakt, mis keskendub digivahendajate vastutusele kolmandate isikute sisu eest, kasutajate turvalisusele internetis ja eri hoolsuskohustuste kehtestamisele infoühiskonna teenuste eri pakkujatele olenevalt nende teenustega kaasnevate riskide iseloomust. Ettepaneku kõige kaalukamate ja vastuolulisemate aspektide seas on ebaseadusliku sisu vastu võitlemine ja avalikkusele suunatud reklaami läbipaistvuse suurendamine.

DMA-ga kehtestatakse ühtlustatud eeskirjad eriti suurte platvormide (nn väravavalvurite) tegevuseks. Reguleerimisobjektideks on:

• internetipõhised vahendusteenused (sh kauplemiskohad, poed jm sektorid, transport ja energia);
• internetipõhised otsingumootorid; 
• sotsiaalvõrguteenused;
• videojagamisplatvormide teenused;
• numbrivaba isikutevahelise elektroonilise side teenused;
• operatsioonisüsteemid;
• pilve-ja reklaamiteenused.

Õigusakt käsitleb majanduslikku tasakaalustamatust, sisule juurdepääsu kontrollijate ebaausaid äritavasid ja nende negatiivseid tagajärgi, näit nõrka konkurentsi platvormiturgudel, kehtestades nõuded nende vastu. Täiendatakse konkurentsieeskirju, andmekaitseseadusi.

Põhjustena, miks just need õigusaktid on Prantsusmaa jaoks nii olulised, on näiteks väljaanne Politico nimetanud, et just Prantsusmaa on pikka aega olnud häälekas toetaja ELi kavandatud digitaalmajandust reguleerivale raamistikule sooviga taastada Euroopa digitaalne iseseisvus ning muuta veebiökosüsteemid turvalisemaks ja õiglasemaks. St võidelda USA suurte veebigigantide vastu. Praeguseks on Nõukogu on juba võtnud vastu oma seisukoha DSA ja DMA suhtes ning Euroopa Parlament on ka suures osas nõus. Võimalikuks komistuskiviks võib saada EL väline faktor, ehk kui USA peab DMA-d liiga Ameerika ettevõtete vastu suunatuks. Suure tõenäosusega siiski töö nendega viiakse Prantsusmaa eesistumise ajal lõpule ja neis ettenähtud regulatsioonid jõustuvad.

Kliimateemad
Selles valkonnas on kõige olulisem EK seadusandlik pakett „Fit for 55“. (Nimi, mille kohta on vaimukalt öeldud, et see kõlab kui keskealise treeningpakett, tuleneb eesmärgist vähendada EL heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55 protsenti.) Pakett on äärmiselt laiaulatuslik hõlmates erinevaid valdkondi ja nii paarikümmend õigusakti, millede omavahelised seosed on keerulised. Siin on ka erinevad liikmesriigid erinevatel seisukohtadel.

Näiteks eesistujariik Prantsusmaa on eriti kriitiline ELi süsinikdioksiidi hinnaskeemi laiendamise suhtes. Komisjon soovib seda laiendada ka transpordisektorile ja hoonetele eesmärgiga ergutada üleminekut elektrisõidukitele ja aidata vähendada küttesüsteemi süsinikdioksiidi heitmeid. Prantsusmaa, nagu ka paljud teised riigid, kardavad aga negatiivset sotsiaalset mõju, kui energia veelgi kallineb ja kodumajapidamiste kulud suurenevad. Liikmesriikide üksmeelt ei ole ka kavandatava kliimameetmete sotsiaalfondi suhtes, mille eesmärk on neutraliseerida süsinikdioksiidi hinna kasvu võimalikke negatiivseid mõjusid. Riigid vaidlevad fondi suuruse üle, samas kui mõned kahtlevad ka Euroopa Liidu õiguslikus aluses sellise fondi loomiseks.

Prognoos: Kuigi EL eesmärgiks on pakett vastu võtta enne 2022. aasta lõppu, ei ole see tõenäoline ning ning arvan, et see lükkub edasi.

Maksustamine

Süsiniku piirimaks (CBAM)
Selle peamiseks eesmärgiks on, et Euroopa kliimameetmed ei põhjustaks kasvuhoonegaaside heite ülekandumist. St Euroopa Komisjon soovib tagada, et EL tegevus heite vähendamiseks ei hoogustaks CO₂ heidet tekitavat tootmist väljaspool Euroopat ja samas takistada Euroopa Liidu ettevõtjaid viimast oma tootmist vähenõudlikuma kliimapoliitikaga riikidesse. CBAMiga kehtestatakse piiratud arvu tugevalt saastavate kaupade impordile nende süsinikusisaldusel põhinev hind. Maksu kohaldatakse esialgu terasele, alumiiniumile, tsemendile, elektrile ja väetistele, määrates neile tariifid, mis on samaväärsed sellega, mida ELi tootjad EL süsinikuturu raames maksavad. CBAM süsteem põhineb sertifikaatide ostmisel importijate poolt.

Esialgu planeeritakse kohanemisperioodi ja süsteemi täielikku toimimist 2026. Siis peavad EL importijad kord aastas deklareerima kaupade koguse ja sellega seonduva heitkoguste koguse nende poolt eelmisel aastal ELi imporditud kaupade üldkoguses ning tagastama vastava koguse CBAM sertifikaate. Selle süsteemi suureks miinuseks on asjaolu, et puudub mõjuhinnang CBAMi kohaldamisalasse kuuluvate ettevõtete ja sektorite eksporditegevusele. CBAM rakendamisel kardetakse võimalikku vastureaktsioonide tulva teiste riikide poolt. Praegu Parlamendi positsiooni selle kohta veel ei ole, see on seal alles kujundamisel. Nõukogus liikmesriigd sellele vastuväiteid esitanud ei ole, kuid väidetavalt on paljud kõhklevatel seisukohtadel.

Prognoosin CBAMi vastuvõtmist aasta lõpuks.

Äriühingu tulumaksu raamistiku reform
Eelkõige välismaiste ettevõtete madalate maksumääradega meelitamise vastu võitlemine ja digihiiglaste maksustamine. Ehk OECD-s kokku lepitud I ja veel arutusel olev II sammas. Eesistujamaa Prantsusmaa poolt vaadatuna on need mõlemad olnud Prantsusmaa pikaajalised nõudmised. Nii see, mis seab ülemaailmse ettevõtte tulumaksu miinimummääraks 15 protsenti, kui ka teine mille alusel tahetakse suuri digiettevõtteid maksustada selle järgi, kus nad teenuseid müüvad – mitte nende registrijärgse asukoha järgi.

OECD I samba kokkuleppe nö seadustamiseks üllitas EK detsembris direktiivi suurte hargmaiste kontsernide ülemaailmse tegevuse madalaima tegeliku maksumäära (15%) kohta. See on nüüd liikmesriikides (ka Eestis) arutamisel. Arvestades seda, et OECD tasandil on selle kohta 120 riigi kokkulepe saavutatud, siis on tõenäoline, et liikmesriigid on ka direktiiviga suures osas nõus. Prognoosin aasta lõpuks selle vastuvõtmist.

Digihiiglaste maksustamise osas on asi keerulisem. Ka siis kui selle kohta OECD-s kokkuleppele jõutakse, arvan, et EL-s alanud aastal selleni ei jõuta.

Tööstuspoliitika
Euroopa Komisjon rõhub siin tugevalt digitaliseerimisele ja tehisintellekti kasutamise stimuleerimisele. Eesistujariik Prantsusmaa soovib, et EL suunaks suure hulga toetusi sellistele võtmetööstustele nagu mikrokiibid, pilvetehnoloogia, vesinik ja akud. St Prantsusmaa tahab, et EL leevendaks riigiabi nõudeid. Sellele on aga vastu EL riigiabi kontrollija, konkurentsijuht Vestager. Peamine lahinguväli on tingimused, mille alusel saab ühte konkreetset instrumenti – Euroopa ühist huvi pakkuvaid olulisi projekte – kasutada raha pumpamiseks teatud sektoritesse. Välja on joonistumas teatud vastasseis rohkem plaanimajandust toetavate riikide (Prantsusmaa, Itaalia, Poola) ja vaba konkurentsi ja vabakaubandust pooldavate riikide (peamiselt Põhjamaad) vahel. EK konkurentsipoliitika aruannet vaadates võib näha, et senine range joon riigiabi küsimuses on COVIDi tõttu hakanud murenema ja riigiabi reegleid on leevendatud. Ka on Euroopa rahavoogu juba suunatud kiibitööstuse loomiseks EL-s.

Prognoos: plaanimajanduse osakaal EL-s aastal 2022 kasvab.