Plaanitav rohepööre vajab maavarasid, mida Euroopas on vähe
Euroopa Liidu rohelepe on olemas ja kliimaeesmärgid paigas. Nüüd on jäänud ainult selle teostamise küsimus, ehk kuidas on võimalik sellist suurt rohepööret ellu rakendada, kui üheks suureks elluviimist võimaldavaks elemendiks on akud. Akusid vajavad paljud erinevad majandusharud, eriti aga energeetika ja transpordisektor ning lihtsustatult öeldes ei ole ilma akudeta võimalik rohelepet ellu viia.
Energiasalvestite loomiseks on vaja hulganisti toormaterjali
Akudes kasutatava toormaterjaliga, näiteks koobalti, nikli, liitiumi ja looduskliku grafiidiga on Euroopas üldiselt väga kehvasti. Nii toodeti näiteks 2018. aastal maailma koobaltitoodangust EL-s 7,7 % (9,698 t), liitiumist 0,9% (322 t), looduslikust grafiidist 1,1% (12,650 t) ja niklist 13,8% (270,126 t).
Uuringud EL liikmesriikides akude tootmiseks vajaliku võimaliku toormaterjali olemasolu kohta näitavad, et olukord ei saa oluliselt paraneda ka tulevikus.
Koobalti kohta näitavad uuringud, et ärilises mahus kaevandamiseks Euroopas täna võimalust ei ole. Võimalikeks projektideks tulevikus on varud Rootsis ning teiste riikide vähesed varud (Hispaanias, Soomes, Rootsis, Austrias, Küprosel, Tšehhis, Norras, Poolas, Slovakkias) on kasutatavad ainult mitteärilistel eesmärkidel, näiteks uurimistöödeks.
Tulevikus on võimalik liitiumi kaevandamine Euroopas peamiselt mitteärilistel eesmärkidel. Väheses koguses leidub seda Austrias, Hispaanias, Tšehhis, Saksamaal, Soomes, Prantsusmaal, Iirimaal, Norras, Rootsis ja Portugalis.
Looduslikku grafiiti võib leida kaevandamiseks Rootsis ja vähesel määral ka Tšehhis, Saksamaal, Soomes, Hispaanias, Norras ning Rootsis.
Niklit kaevandamiseks Euroopas ei ole. Vähesel määral leidub seda Rootsis, Soomes, Austrias, Küprosel, Saksamaal, Hispaanias, Soomes, Lätis ja Slovakkias.
Toormaterjal on Euroopast kaugel
Akude tootmiseks hädavajalikke materjale leidub suuremates kogustes Hiinas, Austraalias, Tšiilis, Venemaal, Indoneesias ja Kongos. Siia juurde tasub märkida, et Kongos kaevandab peamiselt Hiina ja näiteks Indoneesia on deklareerinud, et ei luba enam ELi firmasid oma rikkusi välja viima.
Kui EL võtab rohepööret tõsiselt, siis peame võtmeküsimusena lahendama ära probleemi, mis tuleneb otseselt toorme puudusest meie aladel ja sellest, et maagi tootmist kontrollib suures osas Hiina. Jääb üle vaid küsida, et kuidas meil Eestis nende geoloogiliste uuringutega lood on?
Reet Teder
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees