Pöördtõendamine rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses
Riigikogu õiguskomisjoni otsus rahapesu tõkestamise paketi menetlemine katkestada on positiivne. Kavandatud muudatused oleks kohustanud vara omanikku või valdajat tõendama rahapesukahtluse korral vara ausat päritolu. Riigil olnuks õigus rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral vara konfiskeerida.
Suurimaks probleemiks on teadmata päritoluga raha
Peamine rahapesu tõkestamise probleemsituatsioon on Eesti krediidi- ja makseasutuste kontodele kantav teadmata päritoluga raha. Vara päritolu uurides on uurimisasutused jõudnud olukorda, kus sellistes skeemides kasutatava raha päritolu ei ole tuvastatav, sest rahvusvahelistele õigusabipalvetele vastuste saamine viibib või seda ei tule üldse. Seega puudub tihti võimalus algatada skeemis osalejate suhtes kriminaalmenetlust rahapesu kuriteo tunnustel.
Samas puudutavad pankade kõrgendatud meetmed ja hoolsuskohustus, aga kõige rohkem nn tavakasutajaid, ausaid ettevõtjaid ning investoreid, kes on sunnitud Eestis äri tegemisel esitama palju andmeid, millega kaasneb suur halduskoormus ning mitmesugused kulud.
Sellest tulenevalt tegid Siseministeerium ja Eesti Pangaliit Rahandusministeeriumile ettepaneku pööratud tõendamiskoormuse kehtestamiseks.
Raha päritolu peab tõendama kahtluse olemasolul
Rahapesu kahtluse aluste konkreetset sisustamist ei ole aga ette antud. Rahapesu kahtlus võib muuhulgas tekkida kohustatud isikute (pankade) poolt hoolsusmeetmete käigus kogutud informatsiooni alusel, isiku kohta meediast või teistest teabeallikatest saadud informatsiooni alusel ning samuti tehingu enda iseloomust.
Näiteks juhul, kui isiku tegevuses esineb asjaolu, mis ei ole tema äri- või majandustegevuses tavapärane, tema tehingutel ei ole mõistlikku või nähtavat majanduslikku eesmärki, mis annab alust arvata, et tehingu eesmärgiks on vara ebaseadusliku päritolu, tegeliku kasusaaja,
Pööratud tõendamiskoormus oleks kaasnenud ettepaneku järgi nende juhtudega, mil vara allikas on pärit välisriigist või vara kasutatakse välisriigis toimuva tegevuse rahastamiseks või vara on seotud välisriigist pärit isiku tegevusega.
Eeltoodu kohustaks vara omanikku või valdajat esitama tõendeid vara legaalse päritolu kohta, et selgitada varaga seotud tehingu majanduslikku eesmärki, seoseid reaalse majandustegevusega, osapooli ja nende lõplikke kasusaajaid. Samuti ka siis, kui vara omanikud ei tee uurijatega koostööd. Näiteks hoiavad menetlusest kõrvale, püüavad vara päritolu või sellega tehtavaid tehinguid tõendada võltsitud või tegelikkusele mittevastavate dokumentidega. Pole välistatud, et oma vara päritolu tuleb tõendada ka nendel, kes ei tegele rahapesuga.
Arusaadavalt ei saa riik olla rahapesuvastases võitluses tegevusetu. Samas ei tohi nii põhimõttelisi ja laiapõhjalisi muudatusi õiguskorras teha kiirustades, ilma põhjaliku mõjuanalüüsita ja ühiskondliku aruteluta. Selliseid muudatusi tuleb teha läbimõeldult, et jõuda soovitud eesmärkideni ning et piirangutel poleks eesmärgile vastupidist mõju. Rahapesu tõkestamise meetmete eesmärk on suurendada ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust.
Kaubanduskoda leiab, et eelnõus toodud meede võib olla lühiajalises plaanis tõhus ja avaliku huvide kaalukuse seisukohast väga oluline. Kuid antud muudatuse puhul oleks tegemist väga olulise erandiga Eesti õigusruumis ja seega on enne seaduse muutmist oluline analüüsida nii riivet põhiseadusega kui ka sellele järgneda võivaid tagajärgi.