Puhta õhu märgisega kaubanduskeskustes on tagatud kõrgeimad ventilatsiooninõuded
Eesti suuremad kaubanduskeskused investeerivad ventilatsiooniseadmetesse kõrgeima õhukvaliteedi tagamiseks ja panustavad eeskujulikku õhuvahetusse.
Kaupmeeste Liit koos Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve ametiga (TTJA) on töötanud välja märgise „Meil on puhas õhk“, tõstes esile ostukeskusi, mis on teinud õhukvaliteedi parendamiseks märgatavaid investeeringuid ja hoolivad oma klientide ja töötajate tervisest, kes viibivad majas pikki tunde.
Puhta õhu märgis on Viru, Kristiine, Ülemiste, Rocca al Mare, Mustamäe, Viimsi, Astri, Fama ja Pärnu keskustel, Tartu Kaubamajal ning Lõunakeskusel.
Märgise saanud kaubanduskeskused jälgivad õhukvaliteeti reaalajas. Selleks välja arendatud tehnoloogia mõõdab pidevalt sadades punktides üle keskuse õhu puhtust ning reageerib kohe kui CO2 tase mõnes punktis tõuseb üle soovitusliku piiri. Niisiis on puhta õhu märgise saanud kaubanduskeskustes õhk pea sama värske ja puhas kui õues.
Kaupmeeste Liidu liikmed on varemgi proaktiivselt Covidi leviku tõkestamiseks lahendusi otsinud. Liit on viimasel kahel aastal teinud ka korduvalt omaalgatuslikke kokkuleppeid nagu maskikandmise kontroll kauplustes või müügikampaaniate veebi suunamine. Nüüd, sügistalvisele sisehooajale vastu liikudes juhitakse tähelepanu ventilatsiooni tähtsusele. “Õhukvaliteedi teemal tegime tihedat koostööd TTJA-ga, kes aitas kaubanduskeskustel valideerida, et hoonete õhuvahetuse seadmed ja seadistused vastavad kõrgeimatele riiklikele nõuetele ja soovitustele. Need omakorda töötati välja koostöös TalTechi teadlastega. Kutsume üles ka teisi asutusi ja sektoreid tõhusat siseruumide ventilatsiooni tagama, hoides sellega nii klientide kui töötajate tervist,” ütles Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil.
TalTechi professor Jarek Kurnitski on juba varem korduvalt kinnitanud, et hea ventilatsioon tõkestab nii Covid-viiruse, aga ka nn tavaliste külmetushaiguste levikut, rõhutades, et hea ventilatsiooniga ruumis on nakatumise risk kuni viis korda väiksem kui puuduliku ventilatsiooni puhul. Laiemalt hakati aga siseruumide õhukvaliteedile tähelepanu pöörama just pandeemia mõjul. “Tunnustan kaubanduskeskusi initsiatiivi võtmisel, sest rahvarohketes kohtades on tõhus õhuvahetus eriti oluline. Olgu kaubanduskeskuste panustamine eeskujuks koolimajade ventilatsiooni korda tegemisel,” ütles Kurnitski.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostas juba pandeemia algul juhendi avalike hoonete tehnosüsteemide seadistamiseks selliselt, et viiruse levikut maksimaalselt tõkestada ning on nõuete täitmist pisteliselt ka kontrollinud. “Viiruse riskitaseme tõus nõuab suurema välisõhuventilatsiooni kasutamist. See on nüüdsest ostukeskustes tõendatud puhta õhu märgisega,” kinnitas TTJA peadirektor Kristi Talving. „Loodetavasti tekib kõnealuse pilootprojekti raames häid praktikaid nii sisekliima jälgimisel kui ka energiakulude kokkuhoiul, mida saaks laiendada ka teistele sektoritele ja hoonete tüüpidele,“ lisas Talving.
Puhta õhu märgis on kaitstud autoriõigusega ja kuulub Eesti Kaupmeeste Liidule. Märgise kasutusõiguse annab liidu juhatus ettevõttele, kes on esitanud vastavasisulise avalduse ning saanud kirjaliku kinnituse, et nende ventilatsioon vastab TTJA poolt kirjeldatud eeskujuliku õhuvahetuse nõuetele.
Pildil on TTJA Peadirektor Kristi Talving ja Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil.
Foto autor: Kristiina Tammik