Puhtamat õhku ja vett

26. oktoobril tuli Euroopa Komisjon (EK) välja ettepanekutega kehtestada rangemad eeskirjad välisõhu, pinna- ja põhjavee saasteainete ning asulareovee puhastamise kohta.  

Õhu osas on eesmärgiks puhtam välisõhk aastaks 2030, nullsaaste aastaks 2050.
2030. aastaks kehtestatakse ELi õhukvaliteedi vahestandardid. Need uued standardid kehtestab EK muutes välisõhu kvaliteedi direktiive (muutmist nimetatakse läbivaatamiseks). Ettepanek on - vähendada peamise saasteaine – tahkete peenosakeste (PM2,5) – aastast piirnormi rohkem kui poole võrra.
Õhusaaste tõttu tervisekahjustusi kannatavatele inimestele antakse õigus saada ELi õhukvaliteedi eeskirjade rikkumise korral hüvitist. Hüvitise nõudmisel võib inimesi esindada vabaühendus kollektiivse kahju hüvitamise hagi kaudu. Ettepanek annab, EK hinnangul, rohkem selgust õhukvaliteeti puudutava õiguskaitse kättesaadavuse, tõhusate karistuste ja avaliku teabe osas.
Uued eeskirjad peaksid võimaldama ka kohalike omavalitsuste tegevust paremini toetada, kuna tugevdatakse õhukvaliteedi seiret, parandatakse modelleerimist ja täiustatakse õhukvaliteedi kavasid.
Ettepanekud jätavad riiklike ja kohalike ametiasutuste otsustada, milliseid konkreetseid meetmeid nad standardite saavutamiseks võtavad. Lisaks kavatseb EK hakata õhukvaliteedi standardeid regulaarselt läbi vaatama ja hindama kooskõlas uusimate teaduslike tõendite ning ühiskonna ja tehnoloogia arenguga.

EK loodab, et see välisõhu kvaliteedi direktiivide muutmisettepanek aitab 2030. aastaks õhukvaliteeti kogu Euroopas märgatavalt parandada. Hinnanguliselt prognoosib EK selle kasuks 2030. aastal  42–121 miljardit eurot aastas, kulu aga vähem kui 6 miljardit eurot aastas. (WHO suunised: & 5 µg/m³, aastas; ettepanek 2030. aastaks: & 10 µg/m³; kehtiv direktiiv: & 25 µg/m³[i])

Senisest rangemate normide kehtestamise vajadust on EK põhjendanud järgmiselt: „Õhusaaste on suurim keskkonnaoht tervisele ning krooniliste haiguste, sealhulgas insuldi, vähktõve ja diabeedi peamine põhjus. Saastega on sunnitud kokku puutuma kõik eurooplased ning eriti mõjutab see tundlikke ja haavatavaid sotsiaalseid rühmi. Õhusaaste ohustab ka keskkonda, kuna põhjustab hapestumist ja eutrofeerumist ning kahjustab metsi, ökosüsteeme ja põllukultuure.“

Reoveest
Reovee kui ressursi parimaks võimalikuks kasutamiseks on EK tehtud ettepanekus eesmärgiks saavutada 2040. aastaks sektori energianeutraalsus ning parandada reoveesetete kvaliteeti nii, et neid saaks rohkem korduskasutada. See omakorda toetab ringmajandust.

Mitu täiendust tõhustavad tervise- ja keskkonnakaitset. Näiteks kehtestatakse kohustus eraldada reoveest toitained, seatakse uued normid mikrosaasteainetele ja nõuded mikroplasti seireks. Vee puhastamise kohustust laiendatakse väiksematele omavalitsusüksustele (senise 2000 elaniku asemel 1000 elanikuga omavalitsusüksused). Kliimamuutuste tõttu sagenenud paduvimade ohjamiseks kehtestatakse nõue koostada suuremate linnade jaoks integreeritud veemajanduskavad. Samuti kehtestatakse nõue jälgida regulaarselt reovett mitme viiruse, sealhulgas CoV-SARS-19 ning antimikroobikumiresistentsuse suhtes.

ELi riigid peavad edaspidi tagama sanitaartingimused kõigile, eelkõige haavatavatele ja tõrjutud elanikkonna rühmadele. Kuna 92% ELi reovees leiduvatest mürgistest mikrosaasteainetest pärineb ravimitest ja kosmeetikatoodetest, kehtestatakse uus laiendatud tootjavastutuse süsteem, mille kohaselt peavad tootjad maksma nende saasteainete kõrvaldamise kulud. See on kooskõlas „saastaja maksab“ põhimõttega. EK loodab ühtlasi, et see soodustab teadusuuringuid ja innovatsiooni mürgivabade toodete arendamiseks ja muudab reovee puhastamise kulu jaotamise õiglasemaks.

Reoveesektoris on kasutamata veel hulk võimalusi taastuvenergia tootmiseks, näiteks biogaasist. ELi riigid peavad hakkama jälgima tööstusest pärit saastet selle tekkekohas, et suurendada reoveesetete ja puhastatud reovee korduskasutuse võimalusi ning vältida sellega ressursside kaotsiminekut. Reoveesettest fosfori eraldamist käsitlevad eeskirjad soosivad selle kasutamist põllumajanduses vajalike väetiste valmistamiseks.
Muudatused suurendavad kulusid hinnanguliselt 3,8 % (2040. aastal 3,8 miljardi euroni aastas), samal ajal on kasu rohkem kui 6,6 miljardit eurot aastas ning iga liikmesriigi kulude ja tulude suhe on plussis.

Pinna- ja põhjavee kaitseks lisatakse vee saasteainete loetellu uusi aineid. EK reguleerib senisest rangemalt ka saasteainete sisaldust pinna- ja põhjavees.
Loeteludesse lisatakse 25 ainet, mille kahjulik mõju loodusele ja inimeste tervisele on kindlaks tehtud. Need on: per- ja polüfluoritud alküülühendid (PFAS), suur rühm kemikaale, mida kasutatakse muu hulgas toiduvalmistamiseks kasutatavates nõudes, rõivastes ja mööblis, tuletõrjevahtudes ja isikliku hügieeni toodetes; mitmesugused pestitsiidid ja pestitsiidide lagunemissaadused, näiteks glüfosaat;
bisfenool A, plastifikaator ja plastpakendi komponent; mõned ravimid, mida kasutatakse valuvaigistite ja põletikuvastaste ravimitena, samuti antibiootikumid.

Uued eeskirjad ei keskendu enam ainult üksikutele ainetele, vaid võtavad arvesse ka segude kumulatiivset või kombineeritud mõju. Ajakohastatakse (peamiselt karmistatakse) 16 saasteaine norme, sealhulgas raskmetallid ja tööstuskemikaalid, ning jäetakse välja neli saasteainet, mis ei kujuta endast enam ELi-ülest ohtu.
Samuti tõhustatakse seiret ja aruandlust ning vooluveekogude võimaliku saastumise korral kehtestatakse kohustuslik hoiatussüsteem.

Järgmised sammud
Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad ettepanekud nüüd läbi seadusandliku tavamenetluse raames. St toimub tavapärane konsultatsiooniprotsess liikmesriikides, mille käigus saame ka omi ettepanekuid esitada. Kui EK poolt esitatud ettepanekud vastu võetakse, jõustuvad need järk-järgult vastavalt aastateks 2030, 2040 ja 2050 püstitatud eesmärkidele. See annab ettevõtjatele ja ametiasutustele aega kohaneda ja teha vajalikke investeeringuid. 

Pinna- ja põhjavee saasteained:
Ettepanekud põhjavee ja pinnavee saasteainete loetelu läbivaatamiseks

Asulareovee puhastamise direktiiv:    
Asulareovee puhastamise direktiivi läbivaatamise ettepanek

Välisõhu kvaliteeti käsitlevad ELi õigusaktid: 
Ettepanek õhukvaliteedi alaste õigusaktide läbivaatamise kohta