Radoonialane teavitus tööandjatele ja kutse teabepäevale
Keskkonnaministeerium soovib tööandjaid teavitada radoonimõõtmise kohustusest ja peab oluliseks töötajate tervise kaitset ioniseeriva kiirguse kui töökohal esineda võiva füüsikalise ohuteguri eest, muuhulgas ka siseruumide õhus leiduvast radoonist põhjustatud kiirituse eest. Radoon liigub siseruumidesse maapinnast ning selle esinemine on töökohtadel toimuvast inimtegevusest suuresti sõltumatu. Eestis on kaardistatud kõrgendatud radooniriskiga maa-alad, millest saab järeldada, et pikaajaliselt mõjudes töötajatele ohtu kujutada võiv kõrge radoonitase siseruumides esineb eelkõige nendel aladel paiknevates töökohtades.
Kopsuvähi tekkepõhjuste pingereas on radoon suitsetamise järel teisel kohal. Radoonist põhjustatud kopsuvähi esinemine on tõenäosuslik, mis tähendab, et mitte igaühel, kes on aastaid töötanud kõrgenenud radoonikontsentratsiooniga siseruumis, ei arene kopsuvähk. Samas aga põhjustab taoline olukord kopsuvähki haigestumise tõenäosuse kasvu. Riski suurusjärk sõltub radooni kontsentratsioonist ning sellest, kui pika aja jooksul selles hoones viibiti ning sellest, kas inimene suitsetab või mitte. Tänaseni pole suudetud teaduslikult tõestada, et radoon põhjustaks lisaks kopsuvähile teisi tervisekahjustusi.
2018. aastal jõustus keskkonnaministri määrus nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“, mille kohaselt tuleb tööandjal korraldada radoonisisalduse mõõtmine tööruumis, mis asub kõrgendatud radooniriskiga maa-alal ja paikneb kas:
- maa all;
- hoone maa-alusel korrusel;
- hoone korrusel, mille välissein omab kokkupuudet pinnasega;
- hoone esimesel korrusel, kui maa-alune korrus puudub.
Tööruumides peab mõõtmine olema tehtud viie aasta jooksul alates maa-ala lisandumisest kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu. See tähendab, et esimene tähtaeg on viis aastat määruse jõustumise kuupäevast s.o 06. august 2023. Kõrgendatud maa-alade loetelu ning nende loetellu lisamise kuupäev on leitav keskkonnaministeeriumi kodulehelt.
Õhu radoonisisalduse viitetasemeks tööruumides on 300 bekerelli kuupmeetris (Bq/m3), kusjuures koolieelsete lasteasutuste viitetasemeks on 200 Bq/m3. Õhu radoonisisaldus loetakse viitetasemele vastavaks kolmel juhul:
a) aasta aega katkematult kestnud mõõtmiste tulemus ei ületa viitetaset;
b) ajavahemikul 1. novembrist kuni 30. aprillini vähemalt kaks kuud katkematult kestnud mõõtmise tulemus ei ületa viitetaset rohkem kui 20% võrra;
c) kui pikaajalise mõõtmise tulemus küll ületas viitetaset, kuid töökohta kasutatakse ainult kindlal ajavahemikul ööpäevast ja töökohal on sundventilatsioon, mille töörežiim järgib tööaega ning radoonikontsentratsiooni ajalist muutumist registreeriv mõõtmine näitab, et töö ajal ei ole viitetase ületatud. Sel juhul peab olema tagatud, et ventilatsiooni töörežiimi ei muudeta viisil, mis põhjustaks tööaja keskmise radoonitaseme tõusu üle viitetaseme.
Oluline on märkida, et viitetaseme näol ei ole tegemist piirväärtusega vaid väärtustega, millest kõrgema taseme korral võib osutuda vajalikuks võtta asjakohaseid meetmeid töötaja radoonist saadava kiirituse vähendamiseks. Üldskeem meetmetest on kättesaadav lisas.
Teabepäev 13. oktoobril tööandjatele: räägitakse täpsemalt seadusandlusest, mõõtmisest ning radoonikaitsemeetmetest. Teabepäev toimub Keskkonnaministeeriumis aadressil Paldiski mnt 96 algusega kell 13:00. Võimalik on liituda ka virtuaalselt. Palun registreerige hiljemalt 11. oktoobri lõunaks siin. Teabepäeva viivad läbi Keskkonnaministeeriumi välisõhu- ja kiirgusosakonna nõunik Maria Leier, Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna peaspetsialist Alar Polt ning radoonikaitsemeetmete rakendamisest annab ülevaate Radoonitõrjekeskuse tegevjuht Mait Saar.
Orienteeruv päevakava:
12:45-13:00
Kogunemine
13:00-13:45
Mis on radoon ning kuidas seda mõõta?
13:45-14:15
Radooniga seotud seadusandlusest
14:15-15:00
Radoonikaitsemeetmetest praktiliselt
Radooni mõõtmise teenust pakub nii Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakond kui ka mitmed eraettevõtted, mille info on kättesaadav internetist. Juhime tähelepanu, et mõõtemetoodika valikul peab olema lähtutud Eestist kehtivatest standarditest või Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjalist „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (RAM 2016)”.