Rahandusministeerium vastas koja riigieelarve revisjoni pöördumise osas
Jaanuari lõpus pöördus Eesti Kaubandus-Tööstuskoda rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse ja riigihalduse minister Jaak Aabi poole, et saada teavet sellest, kui kaugele on riik jõudnud valitsusliidu koostöölepingus tegevusena kirjas oleva riigieelarve revisjoni läbiviimisega.
28. veebruaril laekunud vastuses tõi Rahandusministeerium välja, et eelarvepositsioon on nii koroonakriisi ajal kui sellest väljudes tugevam, kui enamikul teistel Euroopa Liidu liikmesriikidel. Kriisi leevendamiseks 2020. ja 2021. aastal astutud sammudele järgnevalt on majanduse olukord oluliselt muutunud ning käesoleval ja järgnevatel aastatel paraneb riigieelarve struktuurne positsioon oluliselt, jõudes 2023. aastaks tasemele -2,1 protsenti SKPst võrreldes -4,4 protsendiga SKPst 2021. aastal. Oma vastuses tõi ministeerium välja, et eelarvepositsiooni tugevdamisel 2022. a. riigieelarve kontekstis on oluline osa riigi kulude kasvu piiramisel ja suurenevate tulude kasutamisel eelarvepuudujäägi vähendamiseks. Riigieelarve tulud kasvavad sel aastal 17 protsenti ja kulud 3 protsenti.
Riigieelarve revisjonid sobituvad tegevuspõhise eelarvega. Tegevuspõhise eelarve idee on lihtne: iga euro seotakse kindla eesmärgiga ja teenuste grupiga, mida selle euro abil saavutatakse. Selle metoodikaga saavad nii Eesti avalikkus kui ka huvitatud osapooled jälgida, millele riigi raha kulutatakse ning kas see on tõhus.
Lisaks tõi Rahandusministeeriumi vastus eelarverevisjoni kohta välja kaks põhilist komponenti, mis on nüüdseks riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise protsessi regulaarsed osad.
Esimene revisjoni raamistiku komponent on valitsussektori poolt pakutavate teenuste eesmärkide ja nende pakkumiseks kuluvate vahendite efektiivsuse regulaarne üle vaatamine eelarveprotsessi käigus.
Teine põhiline revisjoni oluline komponent on tõhustamiskavade läbiviimine. Tõhustamiskava on töömeetod, mille eesmärgiks on leida võimalusi vahendite suunamiseks prioriteetsematele teemadele kas horisontaalselt mitut valdkonda kaasates või ühe valdkonna siseselt.
Valitsuse eelarvepoliitiline eesmärk on koos koroonakriisist väljumisega tagada majanduse tulevikukindlus ning järjepidev liikumine riigieelarve struktuurse tasakaalu suunas.
Meie pöördumine: Koda soovib teada riigieelarve revisjoni olukorda | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda