Rahvusvahelise koostöö mitmekesistamisest saab edu pant
Väljakujunenud logistiliste sidemete ja tarneahelate hävimine Ukraina sõja tõttu on toonud kaasa transpordikulude ja lõpptoodete hindade tõusu. Sanktsioonipoliitika mõjutab ka riikidevahelise kaubavahetuse intensiivsust ja kaubavoogude suunda. Euroopa-Aasia transiidikaarel perifeersel positsioonil olev Eesti on sattunud Euroopa Liidu naabritest kõige haavatavamasse positsiooni.
Kõike seda arvesse võttes on energiakriisist jagusaamiseks, majanduslanguse tagajärgede leevendamiseks ning ekspordi-impordi mahu suurendamiseks vaja ümber korraldada meie riigi rahvusvaheliste majandussuhete süsteem ja suurendada koostööd uute partneritega.
Aina kosuv Türgi
Eesti üks potentsiaalseid kaubanduspartnereid on Türgi. Arenenud majandusega, 85 miljoni elanikuga, mahuka turuga ja kaubavahetuseks hea positsiooniga, marsruutidel idast läände ja põhjast lõunasse, on Türgi nii investoritele kui ka transiidifirmadele vägagi atraktiivne. Türgi on ressursside poolest rikas, riigi territooriumi läbib nafta- ja gaasijuhtmete süsteem, mis ühendab Euroopat Kesk-Aasia ja Kaukaasiaga. Aastatel 2010–2020 kasvas Türgi SKT keskmiselt 5,5% aastas. Türgi eksport on viimase kümne aasta jooksul kasvanud peaaegu seitse korda – 31 miljardilt 225 miljardile USA dollarile. Türgi ekspordi osatähtsus maailmakaubanduses on kasvanud 0,51%-lt 1,05%-le. Türgi on terasetootmises maailmas 8. kohal.
Tugevate majandustulemuste põhjus on muljetavaldav reformikava, stabiilsed eksporditulemused, suur siseturg ja vabakaubanduslepingutega kaetud regionaalsed turud, mis tagavad tootjatele juurdepääsu piirkonna miljardile tarbijale. Türgil on soodne strateegiline positsioon, siin asuvad rahvusvaheliste korporatsioonide piirkondlikud peakorterid, kust on tagatud katkematu globaalne side. Türgi võib jõuda erinevatele turgudele tänu oma lähedusele Euroopale, Aasiale ja Aafrikale. Soodne on ka riigi demograafia, sest noorest ja dünaamilisest elanikkonnast on pooled alla 32-aastased. See on haritud, konkurentsivõimeline ja tootlik tööjõud. Tööjõukulud on endiselt 5–20% madalamad kui Ida-Euroopa riikides, mis tagab Türgi tööstuse konkurentsivõime.
Muidugi on riigil probleeme, ennekõike kurdi küsimus. Euroopa Liiduga ühinemise väljavaatel pole veel selgeid piirjooni. Viimastel aastatel on inflatsioon Türgis saavutanud rekordtaseme, ületades 80%, rahvusvaluuta Türgi liir on järsult nõrgenenud. Kuid majandus kasvab endiselt. Samuti kasvab Türgi poliitiline mõju peamise regionaalse võimukeskusena.
Türgil on Ukraina kriisi lahendamisel eriline roll. Pole juhus, et Istanbulis loodi nn teraviljaalgatuse elluviimiseks koordineeriv keskus, mis võimaldas blokaadist läbi murda ja jätkata Odessast meritsi toiduvarude tarnimist maailma eri piirkondadesse.
Ressursirohke Kasahstan
Teine oluline riik, millele kaubandus-tööstuskoda on keskendunud, on Kasahstan. Eesti äridelegatsioon külastas Almatõd selle aasta mais ja novembris käidi pealinnas Astanas. Ressursirikas Kasahstan võib vastastikuste sanktsioonide sõja kontekstis pakkuda midagi sellist, mida Venemaalt praegu saada on võimatu.
2022. aasta jaanuarisündmused andsid Kasahstanis tõuke muutuste alguseks riigis ja „teise vabariigi“ kujunemisele. Eeldatakse, et „teise vabariigi“ ehitamine võtab aega vähemalt aasta ja tähendab kõikehõlmavaid reforme. Uus majandusleping tähendab valitsuse sekkumise lõpetamist hinnakujundusse ja seotud turuüksuste kohustust hankida luba majanduslikuks kontsentratsiooniks, samuti uue maksuseadustiku kehtestamist. Kasahstani iseseisvusajal on riiki meelitatud ligi 330 miljardi dollari ulatuses välisinvesteeringuid 120 riigist. Tegemist on parima investeerimiskliimaga riigiga piirkonnas. Maailmapanga Doing Businessi edetabelis oli Kasahstan 2020. aastal maailmas 25. kohal ja sai vähemusinvestorite õiguste kaitsmisel parima riigi tiitli. Samas on Kasahstani ärisektor huvitatud läände laienemisest ja valmis investeerima Eesti majandusse, et luua uusi logistikamarsruute.
Artikkel ilmus kaubanduskoja ajakirja Teataja 6/2022 numbris rubriigis "SIHTTURUD".
Autor: Nikolai Degtjarenko, NV Trade OÜ juhatuse liige, Maardu linnavolikogu liige