Ravimijääkide keskkonda sattumine on eelkõige seotud kasutajatega

Ravimitest tekkiv keskkonnareostus mõjutab kõiki elusorganisme ja tekitab mitmeid probleeme. Sellega võitlemiseks on Euroopa Liit loonud strateegilise lähenemisviisi ravimitele keskkonnas. Koostatud teatis on kokkuvõte ravimijääkidega seotud probleemidest ning annab selged tegevusjuhised tulevikuks. Kaubanduskoda on nõus, et tegemist on probleemiga, mis nõuab lahendamist.

Probleemiks ei ole ravimite tootmise käigus jäätmete sattumine keskkonda – nimetatud valdkond on äärmiselt rangelt reguleeritud ja kontrollitud. Küll aga on probleemiks ravimijääkide sattumine keskkonda kasutajate kaudu, seega on ravimite kasutamisest keskkonnale tekitatava kahju vähendamisel oluline roll tarbijate teavitamisel. Kuna vee-ettevõtted on kohustatud tegelema ravimijääkide eemaldamisega reoveest ja uute puhastusmeetmete väljatöötamine on väga kulukas, siis tuleks võimalusel rakendada ka „saastaja maksab“ põhimõtet. Ühtlasi tuleks tõsiselt kaaluda käsimüügiravimite reklaami piiramist, sest need tekitavad ahvatlust ravimit proovida ka juhul, kui tegelikult selleks vajadus puudub. Tuleb teha teavitustööd, et ravim on äärmuslik meede tervisemure leevendamisel ja sellesse ei tohiks kergekäeliselt suhtuda.

Samuti peame vajalikuks rõhutada, et lisaks ravimitele tuleb võtta fookusesse ravimisarnased preparaadid, mida ei registreerita kui ravimit, kuid milles sageli kasutatakse ravimitele sarnaseid koostisosi (abiaineid). Kõnealused tooted on registreeritud kui kosmeetika, toidulisand või meditsiiniseade. Nende osakaal apteekides kasvab märgatava kiirusega, neid ei registreerita kui ravimeid ja ravimitele kehtestatud nõuded neile ei kehti.